On rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi plaani alusel. Käik ja tulemused fikseeritakse täpselt. Eristatakse: - enesevaatlust e introspektsiooni - välise (teise) vaatlus e ekst(e)rospektsiooni Introspektsioon on laialt kasutatav, kuid ka kõige suuremate puudustega. Vaatleja ja vaadeldav langevad kokku, vaatleja aktiivsus ja vaadeldavad nähtused kattuvad ajaliselt. Oluliseks rolliks on uute ideede genereerimine, mida hiljem siis püütakse lahata eksperimendimeetodiga. Retroproduktsioon e tagasivaatus oma psüühilise elu tagantjärele, hilisem uurimine/vaatlemine. Treenitud enesevaatlus professionaalse psühholoogi poolt , mille raames ülearune püütakse kõrvaldada analüütiline introspektsioon. Oluline roll on uute ideede genereerimine, mida hiljem püütakse lahata eksperimendimeetodiga. Tulemuslikum on introspektsiooni kasutamine eksperimendi tingimustes. Ekstrospektsioon on teiste inimeste väline vaatlus
otsimist, kus võib ilmneda seose olemasolu, seose suund ja tugevus (korrelatiivne seos tähendab, et nähtuse A väärtuse muutumisel muutuvad ka mingi muu nähtuse B väärtused, ent seejuures ei pruugi A olla B põhjuseks). Ainult eksperimendimeetod võimaldab kontrollida, kas pole nähtuste A ja B vahel tegemist põhjusliku ehk funktsionaalse seosega (funktsionaalne ehk põhjuslik seos tähendab, et nähtus A põhjustab nähtust B seaduspärasuse x = f y... vormis) Eksperimendimeetodiga seotud mõisted Terminite seletused Operatsionali- eksperimendi aluseks oleva hüpoteesi (sõnalise oletuse) ümberkujundamine seerimine ehk "tõlkimine" eksperimentaalsete protseduuride "keelde" selle oletuse kehtivuse tegelikuks süstemaatiliseks kontrollimiseks Eksperimentaalne mõjutus, mis võetakse kasutusele eksperimendi käigus hüpoteesi kehtivuse manipulatsioon kontrollimiseks
annaabi.ee 
