kõigist saaksid kristlased ja ühteaegu "tsiviliseeritud" inimesed ning nende elu omaddaks parema kvaliteedi, mida me praegu nimetame arenguks. Tema määratluse kohaselt oli "metslane" kultuuritermin, mitteprandamatu geneetiline tunnus. Livingstone keel ja ideed aitasid tal, kosade õiguste kirglikul kaitsjal, võidelda nende Briti võimu alt vabastamise eest. 6 KESK-AAFRIKA EKSPEDITISOONID Livingstone otsustas reisida 1852.a. Kesk-Aafrikasse. Siis kirjutas ta ka oma uurimistööd, milles rõhutab, et tavapärane klassikaline grammatika pole rakendatav keelte puhul, mida hiljem hakati nimetama bantu keelteks. Ta kordab taas usku, et muistne Egiptuse kultuur on olnud Aafrika kultuur. Livingstone oli õppinud geograafilist pikkust ja laiust täpselt määrama. Kaardid, mis ta koostas Zambezi ülemjooksul, olid otsekui täpsuse etalon ja ületasid tolleaegseid Portugali kaarte
Talle tehti ülesandeks mäss maha suruda. Hakkasid tegutsema sõjaväljakohtud. Arreteerimisest otsuse tegemiseni tohtis kulutada max 48h. Sollogub asus peakorteriga Riiga, toi sinna oma staabi ja töötas välja kava mässuliste rahustamiseks. Esialgu mõeldi Läti rahustamise peale. Alles pärast mõisate põletamise algust, 24.12 laiendati sõjaseadus ka Eestimaa kubermangule. Kindral Bezobrazovile jäi Eestimaa Kubermang, Lõuna-Eestis Orlovi karistusekspeditisoon. Ekspeditisoonid jagati väikesteks karistussalkades ja saadeti maale laiali. Need liikusid vallast valda, arreteerisid kohalikud mässujuhid (mõisahärrade näpunäidete järgi, seetõttu arreteeriti ka süütuid). Enamasti kasutati hirmutamistaktikat. Rahvas kutsuti kokku, lasti maha 1 või 2 meest, paljudele anti avalikult ihunuhtlust, koguti kokku rahva käes olevad relvad, pärast seda liiguti edasi järgmisse valda. Vaid paaris vallas lasti maha rohkem inimesi Velise ja Vaali vabariikides
annaabi.ee 
