Oma- ja võõrtermineid eristavad väljendus- ehk täpsusvõime (kas sisevorm on läbinähtav?), moodustus-, süsteemivõime ning talitluserinevused (kellele on tekst suunatud?). Kas tuleks otsustada võõr- või omatermini kasuks? - Tuleb austada olemasolevat sõnavara oma keeles. - Tuleb arvestada mõiste tarvitamise ulatust. - Tuleb arvestada võõrtermini sobivust eesti keelde. - Tuleb uurida, kui head omaterminit õnnestub luua. - Tuleb uurida eksotismide põhimõtet mõni mõiste on seotud üksnes teiste rahvastega. - Tuleb kindlaks teha järjekindlus ühes liigituses - Kas mõiste on püsiv? On olemas n-ö moetermineid, mis pole kuigi püsivad. Termini lühidus: - Termini lühidus on eelis. Lihtsus ja kiiresti haaratavus on lugemisel olulised. - Tuleb arvestada keele keskmist fraasi- ja sõnapikkust. - Tuleb asendada pikad ühendid (silp)lühenditega. - Leidlikkus
Võõra proovilepanek on teksti kummalisuse vabastamine ja selle väljatoomine. Võõra proovilepanek ning sellest kõrvalekaldumine · Ratsionaliseerimine · Selgitamine · Laiendamine · Poetiseerimine · Kvalitatiivne vaesustamine · Kvantitatiivne vaesustamine, sünonüümide vähendamine · Rütmi lammutamine · Signifikatsiooni võrgu lammutamine, alltekstide kadu · Keelemudelite lammutamine, ajalise vastavuse ühildamine · Eksotismide ja fraseologismide silumine ja lammutamine · Koodide ja subkoodide suhete lammutamine A. Brisset Tõlge ja kultuuriline identsus. Igasugune tõlge on uue keele loomine. Tehniline tõlge. Tiitrid ja subtiitrid., mille arv on piiratud. Eelduseks, et visuaalne täiendab seda tõlget. Teatriteaduse alused 1. Teatriteaduse positsioon ja uurimisalad Teatriteaduse distsipliini ajalugu algab 20. sajandi alguses. Teatrikriitika tekkis 19. sajandil. Teatriteaduse juured:
annaabi.ee 
