ARISTOTELES (384-322 eKr), hiliskreeka periood. Ta tegeles kõikide teadustega, mida tollal tunti. Teda peetakse loogika rajajaks. Süllogistika- järeldusõpetus. Teda peetakse ka teadusmetodoloogia rajajaks. Aristoteles õppis Platoni akadeemias, hiljem oli seal kõnekunsti õppejõud. Ta rajas ka oma õppeasutuse- Lyceioni, tänapäeval lütseum. Platoni akadeemias kasutati dialoogi, Lyceionis tegeleti teadusliku uurimistööga. Aristotelese teosed kui ka õppetöö jahunes kaheks: 1. eksoteerilised tööd ja teosed. Eksoteerilised teosed mõeldud laiale lugejaskonnale, tööd laiale publikule. Need olid populaarteaduslikud. 2. esoteerilised tööd ja teosed. Esoteerilised teosed mõeldud kitsale, asjatundlikule ringile. Õppetöö valitud seltskonnale. Aristotelese vaated: 1. Vormiõpetus- rõhutab, et igal asjal ja nähtusel on olemas sisu ja vorm. Vorm on olulise sisust. Vorm on püsivam ja tähtsam. 2
· sotsiaalsed voorused tervis Haigused ei tohi pidurdada eneseteostust ja esene realiseerimist. Leidis, et inimene peab olema teatud määral jõukas. Inimene peab majanduslikult toime tulema. Peab ennast ise ära majandama, õnne peab olema, saatus peab olema soodne. Aristoteles ütles (Dixit!) ehk siis see oli kvaliteetne asi kohe, kui A ütles. Tal oli ka hüüdnimi (jalutav filsoof- peripateetik). A teosed olid liigitatud kaheks: 1)eksoteerilised mõeldud laiale lugejaskonnale. Pololaarteaduslik 2)esoteerilised suunatud kitsamale ringile. Nt oma õpilastele. Teaduslik filosoofiline kirjandus. (nõuab ja eeldab sügavamaid teadmisi). Hilis-Kreeka periood Hellenistlik periood. Hellenism selle mõiste võttis 1836a saksa ajaloolane J.G.Droysen mitme juhtiva saksa ülikooli proffessor oma teoses. Periood umbes 300a (Makedoonia Aleksandri vallutustest kuni Kreeka minekuni Rooma impeeriumi koosseisu). Hellenismi tunnused:
annaabi.ee 
