Pärimuse järgi oli esimene, kes võttis kasutusele psühhoteraapia mõiste. Avicenna e. Abu Ali ibn Sina(980-1037m.a.j) nimetas ps. Häirete põhjusena materiaalseid ja psühholoogilisi tegureid, hakkas jälgima emotsioonide seost kehaliste funktsioonidega. Araabias suhtuti psüühilistesse haigetesse humaanselt. Keskajal pidas kirik ravis tähtsaks jumala vaimu abi. Arstiteaduse areng oli piiratud(nt. Laiba lahkamine oli keelatud) 3. saj loodi katoliku kiriku juures eksortsisti ametikoht. Arvati, et inimesesse tunginud deemonid tekitavad psüühilisi häireid. Venemaal saadeti 9-10 saj psüühiliste häiretega inimesed kloostrisse ravile. Ilmalike varjupaikade loomine toimus Moskvas, Peterburis ja Novgorodis 18. sajandil. V. Sabler(1797-1870) vabastas 1832 a. haiged köidikutest, viis sisse pideva arstliku kontrolli, organiseeris tööteraapiat. 1832 a. avati Peterburis uutele põhimõtetele vastav haigla, kus pöörati tähelepanu nii inimese kehale kui hingele
tavainimestele ja ka mingil põhjusel ühiskonna äärealadel seisvatele gruppidele, erinevatele heidikutele ja teistele sarnastele. Indeksiaalne ehk jälje paradigma: - detail on vihje millelegi suuremale (Freud, Morelli, Sherlok Holmes) GIOVANNI LEVI (s.1939) Koos Ginzburgiga üks esimesi mikroajaloo teoreetikuid. Kirjutanud ühe tuntumatest mikroajaloolistest uurimustest: "Nähtamatu pärand: ühe 17. sajandi Piemonte eksortsisti käekäik" - Raamat analüüsib ühe Piemontes asuva väikese Santena küla vaimuliku Giovan Battista Chiesa elu ja vaateid 17.sajandil, eeskätt läbi tema suhete teiste külainimestega. Chiesa tegutses külas eksortsistina ja lävis paljude inimestega. Levi eesmärk on avada tollase külaelu spetsiifilist mõttelaadi, majanduslike ja vaimsete tegurite tihedat segunemist. NATALIE ZEMON DAVIS (s.1928) Ajaloolasena on Davis uurinud peamiselt seni ajaloolaste