domään - vaheosa lühike, hüdrofiilne osa- ruum ATP/ADP difusiooniks -apikaalne domään (191-376 AA) koosneb kahest B sheedist, välimised domäänid pole selgelt struktueerunud ja moodustavad hüdrofoobseid klastreid Valkude degradeerimine Ekstratsellulaarselt toimub valkude lagundamine proteaaside abil: endoproteaasid, eksoproteaasid Valkude vananemine: -keemiline vananemine Gln Asn deaminatsioon -Met Cys oksüdeerimine -Ratsemisatsioon Valkude eluiga determineeritud tema järjestusega Intratsellulaarne valkude degradatsioon: -Lüsosomaalne -Ubikvitiin-sõltuv Ubikvitiin sõltuv degradatsioon Toimub proteasoomides- ATPsõltuv proteaas- 1% koguvalgust- 76AA jääki, tsütosoolne 20S-4 heptameerset domääni 19S- cap-piirkond- ATPaasne aktiivsus Hästi konserveerunud valgud- pärmides vaid 3 AH erinevus
Proteiinkinaas: Lipaas: O O H2C O C R1 H2C O C R1 O O O HC O C R2 H2O HC O C R2 + - O C R3 O Proteaasid: H2C O C R3 H2C OH Endoproteaasid katalüüsivad sidemete hüdrolüüsi peptiidahela keskel, eksoproteaasid ahela triacylglycerol lõpus. 1,2-diacylglycerol fatty acid Karbonaadi hüdro-lüaas: Aitab CO2 eemaldamisel kudedest ja transporti punastest vererakkudest kopsudesse, kofaktoriks on Zn2+ . CO2 + H2O HCO3 + H+ Ratsemaasid: 3. Eksperimentaalsed meetodid ensümoloogias: Eksperimendi eesmärgid: a) ensüümi kontsentratsiooni ja aktiivsuse määramine · ensüümi puhastamise jälgimine · meditsiiniline diagnostika
annaabi.ee 
