1988 oli esimene teaduslik tähelepanek eksoplaneedist, mis kinnitati alles 2012. Esimesed eksoplaneedid avastati aastal 1992. Esimesena avastati planeedid, mis pöörlesid ümber pulsari. Pulsar on lühikesi korrapäraseid kiirgusimpulsse andev ja väga kiiresti pöörlev ülitihe kinnistäht. Järgmisena avastati planeedid, mis pöörlevad ümber normalse tähe. Aastal 2009 võeti kasutusele Kepleri sateliit, peale seda avastati tuhandeid uusi eksoplaneete. Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Enim on planeete avastatud tähevarjutusi otsides. Kui planeet liigub otse vaatleja ja orbiidil oleva tähe vahel, blokeerib see osa selle tähe valgusest. Lühikeseks ajaks muutub see täht hämaraks. See on väike muutus, kuid sellest piisab, et astronoomid saaksid teada eksoplaneedi olemasolust kauge tähe ümber. Dünaamilise meetodiga vaadeldakse tähti. Kui täht liigub, peab tähe ümber liikuma ka eksoplaneet
1 Planeetide avastamine........................................................................................4 2.2 Elu võimaldav piirkond........................................................................................4 2.3 Kepleri teleskoop.................................................................................................5 3 Ajalugu........................................................................................................................6 4 Leitud eksoplaneete...................................................................................................7 4.1 Suurim eksoplaneet............................................................................................7 4.2 Väikseim eksoplaneet.........................................................................................7 4.3 Huvitavaimad leiud..............................................................................................7 4.3.1 Maa sarnane planeet.........
Ka teised karakteristikud kinnitavad, et tegu on planeediga, kuid vaja on veel vaatlusi, et kindlaks teha, kas planeet ikka tiirleb selle tähe ümber, mida pildistati. Planeet arvatakse olevat noor gaashiid massiga viis Jupiteri massi ja orbitaalraadiusega 55 aü. See on ematähest seni kõige kaugemal leitud planeet. Seisuga 18. mai 2007 on meil teada 209 eksoplaneeti. See on innustanud astronoome üha ulatuslikumatele avastuskampaaniatele. On selge, et uusi eksoplaneete avastatakse lähemal ajal kümneid kui mitte sadu, ning meie arusaam Päikesesüsteemi tekkimisest ja arengust muutub senisest veelgi täpsemaks. Horisont 4/2007 Tõnu Viik Marika Almar
suunatud, kuna tema sagedusala on küllaltki väike. Joonis http://history.nasa.gov/SP-419/pxv.htm Joonis 4 NASA Kepleri teleskoop 2009. aastal saadeti kosmosesse NASA observatoorium, mille eesmärgiks seati Maa sarnaste planeetide avastamine. NASA poolt on tegu esimese sellelaadse teleskoobiga, mis on võimeline leidma planeete elamiskõlblikust ja sellest väljaspool paiknevast alast. Teleskoop on programmeeritud kõigest väikest osa vaatama Linnuteest. Kepler otsi Keb eksoplaneete varjutusmeetodil. Observatooriumi põhiline tööinstrument on fotomeeter, mille tööpõhimõte on mõõta valgustugevust, mis mõõdab korraga umbes 145 000 tähe valgust. Need andmed saadetakse Maale, kus arvuti analüüsib perioodilisi valgustugevuse muutuseid, mis on tingitud planeetide pöörlemisest vaadeldava tähe orbiidil. Sellised hetked juhtuvad ainult väga lühikeseks ajaks ja üsna pika aja jooksul. Sellisteks mõõtmisteks on oluline, et masin oleks
Eksoplaneet või ekstrasolaarne planeet, on planeet, mis ei tiirle mitte ümber Päikese vaid tema tiirlemise tsentriks on mõni teine täht. 22. juuli 2014 seisuga on avastatud üle 1800 eksoplaneedi, mis omakorda moodustavad vähemalt 1100 Päikesesüsteemi laadset planeedisüsteemi. USA kosmoseagentuur NASA saatis 2007. aasta kevadel teele kosmoseteleskoobi Kepler, mille ülesandeks on otsida ja leida uusi eksoplaneete. Keplerilt saadud andmeid töödeldakse pidevalt, kuid juba praegu võib ennustada, et nende põhjal tuvastatakse lähiajal veel paartuhat eksoplaneeti. Ainuüksi meie tähesüsteemis – Linnutees – on umbes 200 miljardit tähte. Teadlaste hinnangul on eksoplaneetide keskmine esinemissagedus 1 planeet tähe kohta. Loomulikult on tähti, mida ümbritseb oluliselt enam planeete, aga küllap on piisavalt ka selliseid, millel pole ühtegi planeedist kaaslast.
annaabi.ee 
