Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eksootilisem" - 3 õppematerjali

Hiiumaa
16
ppt

Hiiumaa

See, ka Lääne- Eesti kõrgeim punkt, ilmus Balti jääpaisjärve vetest välja juba umbes 11 000 aasta tagasi. Hiiumaa kaugus mandri-Eestist on 22 km ja naabersaarest Saaremaast 6 km. Rootsi rannikuni läänes jääb umbes 250 km ning Soome rannikuni põhja pool 120 km. Kaugus lähimate pealinnadeni on: Tallinn 120 km, Helsingi 180 km, Stockholm 240 km ja Riia 270 km. Puhkus Hiiumaal Saarele pääsemiseks on mitu võimalust - lihtsaim neist on praami või lennukiga, eksootilisem ja närvekõditavam viis on talvel mööda jääteed sõita. Hiiumaast maagilisemat paika leida on keeruline. Mõnule pikkadel liivarandadel, külasta uniseid külakesi või avasta sisemaa sügavaid metsasid. Hiidlased on rahumeelsed ja sallivad. Nad elavad looduslähedast elu ning räägivad oma keelt - Hiiu murre ei ole isegi mandrieestlastele lihtsasti arusaadav. Hiidlaste visiitkaardiks on aga nende huumorimeel - neile meeldib eneste üle naerda

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Sillamäe referaat
9
doc

Sillamäe referaat

Trepi kõrval seisab autahvel, kuhu paigutati tööeesrindlaste portreed Kesklinn (1940.- 50. aastate arhitektuuriansambel - stalinistlik neoklassitsism) Kesklinna hoonestus pärineb Sillamäe kui tööstuslinna rajamise algaastaist. Sõtke jõe paremal kaldal asuva linna vanima osa ehitamise põhialuseks oli 1946.-47. aastatel koostatud linna I generaalplaan (Lengiprosaht) ja 1948. aasta detailplaneerimise projekt (Lengiprosaht). Eesti kõige eksootilisem venekeelne võõrlinn on uraani rikastamise tehase juurde rajatud, hiigelaegadel 20 000 elanikuga Sillamäe, kuhu kuni 1990. aastani pääses vaid erilubadega. Linn kavandati 1946-47 projekteerimisbüroos "Lengiprosaht" ja hoonestati võrdlemisi ruttu ning terviklikult üleliiduliste tüüpprojektidega. Samas on linna asukoht erakordselt maaliline, võimaldades luua kommunistliku õnne kujundit." Suurelamud ­ hrustsovkad 1950.-60

Turism → Turismigeograafia
23 allalaadimist
Miguel de Saavedra Cervantes
25
doc

Miguel de Saavedra Cervantes

saared, barbarid, piraadid, ümberriietumised, nimemuutmised, intriigid, ohud, kiusatused, katsumused. Romaani alapealkiri on muide "Põhjamaine lugu". Cervantes riskib oma kangelased viia läbi rohkete tegevuspaikade, kuhu ta ise oma elus kunagi polnud sattunud. Romaani esimeses kahes raamatus arenevad seiklused nähtavasti Põhjamere regioonis. Tegevuse aeg kattub autori enda eluajaga (jutustatakse Carlos V surmast ja lõpupoole juba Felipe II valitsemisest). "Eksootilisem" on romaani esimene pool: jutustatakse lumistest saartest, polaaröödest, libahuntidest. 3. ja 4. raamatus juhib Cervantes kangelased Hispaaniasse ja Itaaliasse ning imed taanduvad. Kangelased on kõik erakordsed, enamuses kuningatütred ja pojad - kui nad ka oma isikut mõnda aega varjama peavad. Nii selgub romaani finaalis, et Periandro on hoopis Persiles, Thule kuningapoeg, tema armastatu Auristela aga Thulelähedaselt Frislanda saarelt pärit kuningatütar Sigismunda.

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun