2.2.5. Eestikeelne kirjasõna 2.2.5.1. Trükised peamiselt vaimuliku sisuga ja mõeldud mitteeestlastele keeleõppeks 2.2.5.2. Paralleelselt kasutusel nii Põhja- kui Lõuna-Eesti kirjakeel (17.- 18. saj) 2.2.5.3. Esimene eesti keele grammatika 1637 Heinrich Stahl 2.2.5.4. Haritlased suhtusid eesti keelde kui eksootikasse 2.2.5.5. Esimene eestikeelne piibel 1686 (Wastne Testament) tõlkijad Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian 2.2.5.6. Johann Hornungi eesti keele grammatika (1693) on tuntud kui vana kirjaviis (kasutusel 19. saj keskpaigani) 2.2.6. Tartu Ülikooli asutamine (1632) 2.2.6.1. Tartu valiti ülikoolilinnaks soodsa geograafilise asukoha tõttu
19. Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil. Lk 117-118 17.sajandi algul oli eestikeelsed trükised veel valdavalt vaimulik sisuga. Need olid mõeldud lugemiseks nii halvasti eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele kui ka talurahvale. Piibli rahvuskeeltes väljaandmine nõudis kirjakeele normeerimist. 1637.aastal koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl. 1630.aastatel ilmus Stahli mitmeosaline käsiraamat. Tollased haritlased suhtusid eesti keelde kui eksootikasse. Eesti keele oskusega võis uhkustada tundengiseltskonnas ning eestikeelstele luuletuste kinkimine oli samuti väga positiivselt vastuvõetud. Rahvakoolide edendamise kõrvalt seadis Johann Fischer sihiks anda piibel välja nii eesti kui ka läti keeles. Ta sai ka kuningas Karl XI toetuse. 20. Millega läksid kultuuri ajalukku J. Hornung, A. ja A. Virginius, J. Skytte, Gustav II Adolf, J. Fischer. J.Hornung 1693.aastal ilmus tema ladinakeelne eesti keele grammatika. See oli tunduvalt
annaabi.ee 
