igasuguseid teisi keelde. Samas on ühes ühiskonnas keeruline süsteem, kus iga kogukond hoidub oma tootemi söömisest, jättes selle teistele. Sarnane uskumus esineb ka Austraalias - seal arvatakse, et oma tootemit söömast hoidudes omandatakse vägi seda paljundada. Lisaks näide bagandadest, kes identifitseerivad end oma territooriumi, 2 tootemi ja söögikeeldude kaudu; igal kogukonnal on oma spetsiaalsed omadused ja oskused. Kuigi totemistlikud ühiskonnad (seostatakse eksogaamiaga) ja kastiühiskonnad (seostatakse endogaamiaga) näivad esmapilgul vastanditena, tekib mõnede kogukondade puhul segadus - nad oleksid nagu mõlemas kategoorias korraga. Esineb teatav analoogia Austraalia totemistlike suguharude ja kastiühiskondade vahel - igal ühiskonnagrupil on oma vajalik ja teisi täiendav funktsioon (varustavad teisi gruppe oma tootemloomaga). Iga tootemi puhul võib eristada kolme inimgruppi - 1) need kes seda kunagi ei söö; 2) need, kes söövad
tabud ja keelud on seega egoistlike ja erootiliste tungide eriliseks kombinatsiooniks. Freud võrdleb neid kollektiivseid kultuurilisi tabusid neurootilise isiku isiklike keeldudega, mida see enesele kehtestab. Samuti leiab, et keeldude ja tabude taga on tegelikult varjus inimese kõige suuremad tungid, sest üksnes neid on mõtekas keelata seega on iga inimese suurim soov himustada ema ja tappa isa, kes seda himustamist keelab. Toob paralleeli totemismi (tootemloom kui isa kuju) ja eksogaamiaga (keeluga mitte võtta naist samast klannist). 2. Massipsühholoogia ja Mina-analüüs (1921) Lähtub Le Boni raamatust "Masside psühholoogia". Massis inimene kaotab oma indivduaalsuse ja omandab tüki "kollektiivsest hingest", mis on madalam inimese individuaalsest vaimsest tasemest. Ühtesulamine massihingega on sarnane hüpnoosiga, kus hüpnotisaator viib inimese tagasi eelajaloolisse seisundisse ja saavutab sel viisil inimese üle võimu. Ainult, et Freudi jaoks on see ühtseks
annaabi.ee 
