kriipsutades alla tema teeneid ja kaitstes teda kallaletungide eest. Pärast parabaasi algab komöödia teine peaosa, milles kajastub tema kujunemine komöödia teisest peajuurest - koomilisest jandist. See teine peaosa sisaldab seega 5) rea episoode, üpris elavaid ning naljakaid, sageli üsna lühikesi ja üksteisega sümmeetrilisi stseene, mis tragöödia episoodide sarnaselt on lahutatud aeg- ajalt koorilauludega. Komöödia lõpeb 6) eksodosega, näitlejate ja koori lahkumisega laulu ja tantsu saatel. Vana- attika komöödia peaesindajad on Kratinos (u. a. 520-422 eKr), Eupolis (u. a. 446-411 eKr) ja Aristophanes (u. a. 450- 438 eKr) . *Saatüridraama oli lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Näitlejad olid endile ette pannud paksud kõhud ja külge riputanud hobusesabad ning Ateenas ka fallosed. Saatürite käitumist ja tegusid juhtisid söögiisu, janu ja himurus
eest. Pärast parabaasi algab komöödia teine peaosa, milles kajastub tema kujunemine komöödia teisest peajuurest - koomilisest jandist. See teine peaosa sisaldab seega 5. rea episoode, üpris elavaid ning naljakaid, sageli üsna lühikesi ja üksteisega sümmeetrilisi stseene, mis tragöödia episoodide sarnaselt on lahutatud aeg- ajalt koorilauludega. Komöödia lõpeb; 6. eksodosega, näitlejate ja koori lahkumisega laulu ja tantsu saatel. Vana- attika komöödia peaesindajad on Kratinos (u. a. 520-422 eKr), Eupolis (u. a. 446-411 eKr) ja Aristophanes (u. a. 450- 438 eKr) . *Saatüridraama oli lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Näitlejad olid endale ette pannud paksud kõhud ja külge riputanud hobusesabad ning