märgitud." (Hennoste 2014: 74). 5 2.1. Mis saab plagieerijast? Plagieerija karistamine sõltub koolist. Näiteks Tartu ülikoolis moodustatakse plagieerimise uurimiseks komisjon, mille järgi määratakse karistus. Kergem karistus esmakordse plagieerimise puhul hõlmab noomitust ja keeldu jooksval aastal sooritada õppeaine, milles toimus plagieerimine. Raskemal juhul, näiteks korduva või täieliku plagieerimise korral võidakse õpilane eksmatrikuleerida. (Hennoste 2014). 6 3. ARUTELU Igal teosel on inimese poolt, kes selle lõi, autoriõigused. Autorlusele kehtivad kindlaks määratud reeglid ja rikkumisel omad karistused. Plagieerimine ongi kellegi teise mõtete ja ideede kasutamine oma nime all või päris autorile mitte viitamine, mida tuleb suhteliselt tihti ette, eriti koolitöödes. On väga tähtis, et kellegi teise teos oleks korrektselt viidatud, sest teise
tõmmatud piletitele. Samas ei toonud õppimise usinus alati edasises elus kulda ja karda. Kolmandaks tüübiks on tudeng, kes end viimasel hetkel kokku võttis, vajaliku ära tegi ning lõpuks kõikjal mujalgi laineid lõi. Tüüpidele lisanduvad veel need, kes langevad vaba elu ja alkoholi küüsi. Paralleele leiab tänapäevastki mitmed üliõpilased annavad pärast esimest semestrit või lausa enne selle lõppu alla, lasevad end eksmatrikuleerida ja leiavad elus mingi järgmise tee. Rahvuste poolelt on Bertram kirjutanud, et eestlane hindas tudengit kõrgelt. Üliõpilasi austati ning 2 vastupidiselt nende riiulikule iseloomule, ei noritud õppuriga tüli ega mindud kaklema. Isegi kui eestlane leidis, et tema ees seisev inimene on välja teeninud ühe keretäie, hoidis ta end tagasi, kuna iialgi ei võinud teada, kes täpselt sellest inimesest saab
annaabi.ee 
