Aristoteles suhtub orjusse täiesti loomulikult. Lõpetuseks. Kõigist antiikaja mõtlejaist ning uurijaist on Aristoteles kõige universaalsema laadiga. Enam kui ühegi teise antiikse mõtleja mõttemaailmas esineb just tema filosoofias uusi tunnetusi, mis on saanud aluseks ja lähteks uutele teadusharudele. Me ei tohiks minevikumõtlejaid hinnata tänapäevases mõtlemises ja maailmakäsitluses kehtivate kriteeriumide alusel ega seetõttu suhtuda naeruvääristavalt isegi nende ekslikesse arusaamadesse, mis oleks võrdne meie endi lapsepõlve naeruvääristamisega. Aristotelese järelmõju on ulatunud kaugele väljaspoole antiikaegagi. Kasutatud kirjandus: "Filosoofia ajalugu", Elmar Salumaa, Tallinn 1992 "FIlosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" Esa Saarinen
virtuooslik, üürnik. VORMISTIKUST: · ains part tugevas astmes ja lõputa (arstlikku, kunstlikku, luistikku, nõunikku) · illat nõrgaastmeline sse või lõputa (arglikusse e arglikku, jändrikusse e jändrikku) · mitm gen nõgas astmes i-mitmuslik või de-mitmuslik tugevas astmes (ekslike e ekslikkude) · mitm part lõputa (leplikke, veidrikke) · i-mitmus üldiselt kasutusel (ekslikesse, leidlikes, metsnikest, paindlikelt, vestmiketa) · kolhoosnik, pealik, politseinik, sovhoosnik, ümbrik - võib käänata nii AV-ga kui AV-ta II ALALIIK · nõrgeneva AV-ga kahetüvelised sõnad PÕHITÜÜP KEEL · Keele, keelt, keelesse e keelde, keelte, keeli, keeltesse e keelisse · e-tüvelised sõnad, mille esimese silbi pikale vokaalile järgneb l, n või r (hiir, hoo, huul, hääl, joon, juur, kaar, kiir, koor,
annaabi.ee 
