Henno Käo Elukäik Henno Käo on lõpetanud Kahtla kooli. Ta on 6ppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis. Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002)
dekoorateljee töölisena. Aastast 1950 vabakutseline kunstnik. A-st 1956 Kunstnike Liidu, a-st 1958 Ajakirjanike Liidu liige, ENSV teeneline kulutuuritegelane a-st 1986. Tema karikatuure on avaldanud paljud ajakirjad ja ajalehed, joonistanud pilte ka Eesti Looduses ilmunud artiklite juurde. Viimased poolteist aastakümmet elas Eadgar Valter Võrumaal Urvastes. Edgar Valter on illustreerinud ca 250 raamatut, loonud ka vabagraafikat, eksliibriseid, plakateid jm. Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu Eno Raua "Naksitrallid" ja "Sipsik", Ellen Niidu "Krõlli-raamat", Aino Perviku "Kunksmoor", J. Rannapi "Nublu" jmt. E. Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid jm, teinud
Ligi paarsada Kalevipoja-ainelist tööd, peamiselt pliiatsi- ja söejoonistused, on loodud aastatel 1913-1943. Suurejoonelisemad neist kuuluvad kunstniku viljakasse hilisloomingusse 1930. aastatel. Kristjan Raua viimased tööd olid suured monumentaalsed joonistused. Taotluslikult lakoonilistel ning jõulistel söejoonistustel on kujutatud vanu taluõuesid, kaugusesse suunduvaid teid metsatukkadega, maastikke rukist lõikavate maainimestega. Muuhulgas on Kristjan Raud valmistanud ka eksliibriseid: "suuremate tööde vahel nagu puhkuseks". Esimeseks eksliibriseks oli 1900. aastal vend Paulile raamatuviidaks tehtud sulejoonistus. Kristjan Raud on 20. sajandi alguskümnenditel peaaegu ainus eesti eksliibriste viljeleja. Teadaolevatel andmetel on ta loonud üldse 91 eksliibrist ja eksliibrisekavandit, mis on enamasti vabalooming. Üks Kristjan Raua ,,Kalevipoja" illustratsioonidest * https://www.google.ee/search?q=Kristjan+Raua+eksliibris&client=firefox-
Viimased tööd Kristjan Raua viimased tööd olid suured monumentaalsed joonistused, mis valmisid suviti Pedaspeal ja Riguldis. Taotuslikult lakoonilisel ning jõulistel söejoonistustel on kujutatud vanu taluõuesid, kaugusesse suunduvaid teid metsatukkadega, maastikke rukist lõikavate maainimestega. Motiivid eeposest ning rahvaluulest jäävad kunstnikule südamelähedasteks kuni surmani. Eksliibrid Muuhulgas on Kristjan Raud valmistanud ka eksliibriseid: "suuremate tööde vahele nagu puhkus". Teadaolevatel andmetel on ta loonud üle 91 eksliibrist ja eksliibrisekavandit, mis on enamasti vabalooming. Kristjan Raud oli 20 saj alguskümnenditel peaaegu ainus eesti eksliibriliste viljeleja. Nikolai Triik (1884-1940) Ta on Eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. Kus õppis Õppis Laikmaa ateljeekoolis. Õppis näiteks ka Helsingis, Soomes, Pariisis ja Norras Looming Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine
....................................15 Eksliibrised..........................................................................................16 Kokkuvõte............................................................................................17 Kasutatud kirjanndus................................................................................18 Sissejuhatus Evald Okas on üks silmapaistvamaid kunstnikke Eestis. Ta on tegelenud kunstiga peaaegu terve oma elu. Tema loomingus on palju maale, eksliibriseid, monumentaalmaale, graafikat ning tarbekunsti. Oma eluajal on ta palju näinud. Nii Esimest Maalimasõda, Tesit Maailmasõda kui ka Eesti taasiseseisvumist. See kõik on talletatud ka tema loomingus. Oma referaadi teemaks valisin Evald Okas kuna mind paneb imestama, kui tohutult ilusaid ning fantastilisi maale oskab Evald Okas teha. Veel kõrges vanuses maalib ta super hästi ning tema maalides on näha 30 aastase hinge. Tema fantaasia ei lõpe niipea ja
annaabi.ee 
