Sisekõrv on välismaailmast täielikult eraldatud ning koosneb luu- ja kilelabürindist. Kilelabürindi osad moodustavad tasakaaluorgani e. vestibulaaraparaadi. 48. Nahk ja nahanäärmed Nahk on keha väljastpoolt katvaks sidekoelis-epiteliaalseks kestaks. Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Nahk kaitseb keha mehaaniliste, keemiliste ja bakteriaalsete kahjustuste eest, säilitab kehatemperatuuri konstantsust, on termoregulatsiooni organiks, ekskretoorseks organiks (higi valmistaja) ja ulatuslikuks retseptoorseks pinnaks , mis võimaldab teda tabavaid ärritusi tajuda puutena, valuna, soojusena ja külmana. Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Nahk koosneb mitmest kihist – marrasknahast, pärisnahast ja alusnahast. Marrasknahk on kõige välisem osa ning ei sisalda veresooni. Marrasknaha paksus erineb liigiti ning üldiselt on seda paksem, mida hõredamalt on vastav piirkond karvastunud.
inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Nahk ja karvad Nahk on keha väljapoolt katvaks sidekoelis.epiteliaalseks kestaks.Ta on mitemkülgse ülesande ja talitusega organ.Kaitstes keha mehaaniliste,keemiliste ja bakteriaalsete kahjustuste eest, on nahk ühtlasi kehatemperatuuri konstantsuse säilitajaks või sellele kaasaaitajaks (termoregulatsiooni organiks),ekskretoorseks organiks (higi valmistajaks), vere,liigse vee, glükoosi, keedusoola ja rasva deponeerumise paigaks ning ulatuslikuks retseptoorseks pinnaks, mis võimaldab teda tabavaid ärritusi peaaju koore vahendusl tajuda puutena,valuna,soojusena või külmana.Tihe on naha arengu ja talituse seos välisteguritega;viimasest tingitud sesoonsed muutused avalduvad mitte üksne karvavahetuse ja naha kihtide paksuse muutumises,vaid ka naha struktuuri ja talituse ümberkujunemises
kindel arv närvijuuri.Seljaaju diameeter on enam-vähem ühtlane,välja arvatud jämenemised kaela- ja nimmepiirkonnas, mis kannavad paisumuste nime. 24. Nahk ja karvad Nahk on keha väljapoolt katvaks sidekoelis.epiteliaalseks kestaks.Ta on mitemkülgse ülesande ja talitusega organ.Kaitstes keha mehaaniliste,keemiliste ja bakteriaalsete kahjustuste eest, on nahk ühtlasi kehatemperatuuri konstantsuse säilitajaks või sellele kaasaaitajaks (termoregulatsiooni organiks),ekskretoorseks organiks (higi valmistajaks), vere,liigse vee, glükoosi, keedusoola ja rasva deponeerumise paigaks ning ulatuslikuks retseptoorseks pinnaks, mis võimaldab teda tabavaid ärritusi peaaju koore vahendusl tajuda puutena,valuna,soojusena või külmana.Tihe on naha arengu ja talituse seos välisteguritega;viimasest tingitud sesoonsed muutused avalduvad mitte üksne karvavahetuse ja naha kihtide paksuse muutumises,vaid ka naha struktuuri ja talituse ümberkujunemises
annaabi.ee 
