(kõrge osmolaarsus ja ioonide kontsentratsioon). 26. Bakterite kohanemine väliskeskkonna pH muutustega. Vastavalt kasvukeskkonna pH-le klassifitseeritakse baktereid atsidofiilideks (optimaalne pH < 4), neutrofiilideks (optimaalne pH on 6-7) ja alkalofiilideks (pH optimum 8-9). Ekstreemsetes tingimustes kasvavates bakterirakkudes toimivad mehhanismid, mis hoiavad nende tsütoplasmaatilise pH (pHi) neutraalse ning säilitavad ekskreteeritud ja rakupinnale eksponeeritud valkude aktiivsuse. Võimet hoida tsütoplasmaatilist pH-d (pHi) konstantsena sõltumata väliskeskkonna pH (pH0) kõikumisest nimetatakse pH homöostaasiks. E. coli kasvab maksimaalse kiirusega väliskeskkonna pH 6,0-8,0 piires, väljaspool seda vahemikku rakkude kasv aeglustub. Väliskeskkonna pH 5,0-9,0 juures püsib raku sisemine pH 7,4-7,8 vahel, muutudes seega vähem kui 0,1 ühikut väliskeskkonna pH ühe ühiku võrra muutuse kohta
aktiveeritavad kanalid, mis on laia spetsiifikaga, võimaldades rakust välja viia betaiini, proliini ja K + ioone. Kohanemine pH muutustega Vastavalt kasvukeskkonna pH-le klassifitseeritakse baktereid atsidofiilideks (optimaalne pH < 4), neutrofiilideks (optimaalne pH on 6-7) ja alkalofiilideks (pH optimum 8-9). Ekstreemsetes tingimustes kasvavates bakterirakkudes toimivad mehhanismid, mis hoiavad nende tsütoplasmaatilise pH (pH i) neutraalse ning säilitavad ekskreteeritud ja rakupinnale eksponeeritud valkude aktiivsuse. Tsütoplasmaatilise pH (pHi) regulatsioon 67 Võimet hoida tsütoplasmaatilist pH-d (pHi) konstantsena sõltumata väliskeskkonna pH (pH 0) kõikumisest nimetatakse pH homöostaasiks. E. coli kasvab maksimaalse kiirusega väliskeskkonna pH 6,0-8,0 piires, väljaspool seda vahemikku rakkude kasv aeglustub. Väliskeskkonna pH 5,0-9,0 juures püsib raku sisemine