1.2. Kalme asukoha avastamine. Kalme on olnud kohalikus rahvapärimuses tuntud (suuline rahvapärimus, ERA II 236, 322/3 (4) < Halliste, Pornuse v., Kaubi k.), kuid selle päris täpset asukohta ei olnud võimalik seni määrata. Kaubi külakalme avastati juhuslikult Raudsepa karjääri uuesti kasutusele võtuga seoses Halliste ja Abja vahelise maantee remondiga 1998. aastal. Suur osa karjääri alast jõuti teetammi tarbeks ära vedada enne, kui üks ekskavaatorijuht juhuslikult märkas karjääri profiilist väljakukkuvaid luid. Ta teatas leiust oma ülemustele ja nemad omakorda Viljandi muinsuskaitseinspektorile, Anne Kivile. 29. mail 1998. aastal käisid Raudsepa karjääris olukorraga tutvumas Heiki Valk ja Andres Vindi koos Anne Kivi ja Viljandi teedevalitsuse esindaja Hillar Allikuga. Päästekaevamised toimusid 1998. aasta suvel. 1.3. Vanus ja leiud. Kalmest väljakaevamistel leitud materjal pärineb 16. ja 17. sajandist. Peaaegu kogu
Sõja-aastatel elasid paljud aseri luletajad koos nõukogude väega Põhja-Iraanis. Seal tegelesid nad ka loominguga (S. Rustami Tebrizi luuletused", M. Ragimi ,,Tebrizi türm" jt). Sõjajärgseil aastail oli peateema loov ülesehitustöö. M. Husseini romaan ,,Apseron" (1948) jutustab Bakuu naftatöölistest. Naftatöölistest jutustab ka Manaf Süleimanovi ,,Nafta saladus" (1947). Avez Sadõki (1898-1956) romaan ,,Mingetsaur" (1949-51 on aga noor ekskavaatorijuht. Aserbaidzaani kirjanduse üks paremaid Suur isamaasõja teemalisi teoseid on A. Abulgasjani romaan ,,Sõpruse bastionid"9 (1945-1967). Proosa. Märkimisväärsetest külaainelistest teostest võime nimetada Iljas Efendijevi (1914), A. Velijevi (1916) romaane noortest külaelu ümberkorraldajatest10; [Efendijev: ,,Pajuarõkk" (1959), ,,Sillaehitajad" (1961), ,,Kolm sõpra mägede taga" (1965); Velijev: Gülsen11 (1949), ,,Meie Tsitseklis" (1951), ,,Südamesõbrad" (1956)
annaabi.ee 
