veel erinevaid stiile või vorme(Mahalia Jackson, Nat King Cole jne.): · gospel songs (evangeeliumilaulud) · moans (kaebed) · shouts (hõisked) · sermons (jutlused) Selleaegsete kirikulauludega, olnud need siis evangeeliumilaulud või kaebed, otsiti väljapääsu mustas maailmas olevatest raskustest. Otsiti lohutust maapeal olevatele piinadele, mis on saanud osaks tänu valgete inimeste toodud orjusele. Nende lauludest tuleb välja, et nende jaoks on ristiusus eksiteeriv Jumal mitte kõrgel taevas, vaid pigem meie juures maapeal ning kõigi meie tavaliste inimeste sarnane. Nad kujutavad teostamatuid unistusi juba täna täituvatena, sidudes neid tihedalt oma igapäevaeluga. Sügavalt haarav on üksindustunne ja suur inimlik kurbus paljudes kauni meloodiaga spirituaalides ("Nobody knows the trouble I see" - "Keegi ei tunne mu muret"). On aga ka heatujulisi, naljatavaid tekste: "Vana saatan on toimekas vanamees, ta veeretab
Tema arvates oli mingi norm õiguslik ehk positiivõiguslik, kui selle on andnud kompetentne õigustloov võim selleks kohases väliselt tunnetatavas menetluses. Sellist võimu nimetas Bergbohm normi formaalseks õigusallikaks. Mõni aeg hiljem jõudis Bergbohm oma õpetuses seisukohale, et iga seadus on õigus. 5. XX sajandi õigusmõte. Normativism (Kelsen), analüütikud (Hohfeld, Hart). Dworkin. Kelseni õpetus- normativism: õigus on puhas, täiesti sõltumatult eksiteeriv ja eristatav moraalist, poliitikast, majandustes jne. Õigus on autonomne, legitimatsioon, ei olene rahava tahtest vaid õigusest enesest. Igasugune õigusnorm on legiteeritav mingi kõrgema normi kaudu. Grundnorm ja selle autor: Aga miks PS kehtib? Kelsen teeb mõttelise hüppe- Grundnorm kuskil on mõtteline põhinorm, et PS kehtib. Grundnorm on normide norm, see on lihtsalt olemas, võib võrrelda ka nt. jumala sõnaga. H. Kelseni puhas õigusõpetus