sajandil. Tegelasteks on puust nukud, mis on üks kuni poolteist meetrit pikad ja kaaluvad kuni kümme kilo. ( Sealsamas 2008: 154-155) Kabuki teater tekkis vastukaaluks aristrokraatlikule nõ-teatrile. Tänapäeval tunntakse kabuki't kui Jaapani klassikalist teatrit. Kabuki teatri rajajaks peetakse preestrinnast tantsjatari Izumost pärit Okunit, kes mitte üksnes ei saanud ise tuntuks oma tavapärasest erinevate kabuki-tantsudega, vaid rajas ka tantsutrupi, mis eksiteeris 26.aastat. Kabuki teatri laval etendati põhiliselt draamasid nii feodaalse ladviku kui ka lihtrahva elust. Tänapäeval on Jaapanis üle 300 kabuki näitleja. Tuntumad ja armastatmad näitlejad on kuulutatud elavaks kultuurivaraks. ( Sealsamas 2008: 155) Teise maailmasõja järel on Jaapani teatrielu märgatavalt muutunud. Vana, klassikalise kabuki teatri kõrvale on tulnud uued, Euroopa näitekunstil baseeruvad nnuute näidentite teatrid (shingeki)
Esimest 12 hõimu peeti paremaks kui teist 12 (Og´uzname) OGUUSIDE MIGRATSIOON – alates Uiguride riigi kokkuvarisemisest algab og-de migr läände. Uiguurid 744 – 840 elasid Mongoolia aladel. 10 saj alguses jagunevad og-d 2: Suurem osa Musta mere põhjakallast pidi euroopasse – assimilieerusid Väiksem osa jäi araali mere idarannikule rajasid 10 saj alguses oma riigi. Eksisteeris kuni seldžukkide riigi tekkimiseni 11 saj II veerandil. OGUUSIDE RIIKLUS Eksiteeris ca 100 aastat. Oguusid olid karjakasvatajad. Nende riigi pealinn oli Yengikurt, valitseja kandis jagbu tiitlit. Oli rahvaesindus (kenges,). Iga hõimu peaks oli bey, kelle ülesanne oli õigusmõistmine, seaduste kehtivuse tagamine. Elasid stepikoodeksi järgi. Kõige kõrgem stepikoodeksi tõlgendaja oli jagbu. Seldžukkide impeeriumi tekkimine 980ndate aastate keskel sattus kõnõki hõimu juht Selc,uk jagbuga vastuollu. Liikus kõnõki hõimuga oguuside riigi lõunaosas asuvasse Cendi