See kuulutas kõrgematele inimtüüpidele sõja. Autor on seletanud kristlust teisiti, kui siiani oleme kuulnud. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse. Kristlus paneb inimesi uskuma pattude andeksandmisesse, lunastustesse, igavesse elusse. Nietzsche aga kirjeldab kristlust ja usku hoopis oma moodi. Nimelt ei tohtivat seda kaunistada ega ehtida. Pole vaja ülistada kristlust, sest see õpetavat kõrgemaid vaimseid väärtusi pahelisteks ning eksitavateks kiusatusteks. Kristlus puudutab meie igapäevaelu, on seotud meie ajalooliste juurtega ja selgitab nii mõndagi meie valikutest, eelistustest ja väärtustest. Sagelitsiteeritud inimestevahelisi suhteid reguleerivad normid (ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehakse; ära tapa; ära räägi ligimese kohta valet jne) tulenevad kristlikest põhimõtetest. Autori põhijäreldusteks võib pidada seda, et jumal on surnud. Jumala
Augustinuse ja Kierkegaardi arvates me usume jumalat kuna kogu jumala olemus on absurd. Kuna meil pole mitte kuidagi võimalik teada saada mis või kes jumal tegelikult on. Cioran tekstid 1.Kuidas cioran kirjeldab inimest Cioran kirjeldab inimest kui karjas kõndivat orja, kes lepib saatuse löökidega ja maailma pakutava narrusega. Tema arvates on inimlik headus vastuolus elu endaga. Kõik inimlikud tunded nagu armastus, kurbus, rõõm jne jagab ta eksitavateks või haisvateks tunneteks. Tema arvates vaid pahedega inimesed on elamist väärivad isendid. 2.Mida arvab Cioran inimese elust. Inimese elu on elamist väärt vaid siis kui see on täis pahesi ja tundeid. Kõikide nende elu kes nii ei tunneta elavad elu, mis paikneks just kui surilina all. Ciorani arvates rabeleb inimene liiga palju. Kuid see inimene kes ei rabele põlatakse ühiskonna poolt. Isegi mõrvarit armastatakse tema sõnul rohkem kui mitte midagi tegijat. 3
annaabi.ee 
