Ta leiab, et inimene, kes on vaba universaalsete märkide kasutamisest on senileidmata tõdede avastamisele lähemal kui see, kes on saanud kooliharidust ja teadmisi läbi raamatute ja kunstide. Sel viisil saadaks tema meelest lahti puht- verbaalsetest vastuoludest, väheneks hädad mistahes arusaama väljendamise, uurimise ja mõistmisega, oleks vähem objekte, millega pead vaevata, ollakse kõrvaldatud mõistuse varjatuid ideid katev sõnadeloor ja ollakse raskemini eksitatavad. Sõnad on petlikud. Saamaks teada, kas me eksleme keelelises laburündis, tuleb meil Berkeley meelest kindlaks teha, kas asjad, millest me räägime, on olemas; järelikult peame me otsima vastavaid tajumusi. See tähendab, formuleerida x-i parim võimalik definitsioon ja süüvida iseendasse, üritades kujutleda kas x on olemas. Filosoof peab tegema nn tugitooli-psühholoogiaga. Oma katsetulemuste põhjal väidab Berkeley, et abstraktsed üldmõisted, nagu kolmnurk, arv ja aeg,
Ainus viis mõistust kõigist eksimustest vabastada = täielik kahtlus. Tahtis olla täiesti kahtlusetu, kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine = Descates'i eesmärk. Kahtluste puudumine, Tunnetust tuleb mõõta kõigist tingimustest vaba kindlusega Cognito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas. Kahelda saab vaid olemas olles. Ainult mu enda olemasolu on tõsi, pean ise olemas olema seda kahtlust sooritamas Keha ja hinge dualism kõik on lõplik. Meeled on eksitatavad, mõtlemine on inimese keskseim ja olulisim osa. Kõik algab mõtlemisest. Inimeses on teinedesest selgelt erinevad AINE(keha) ja HINGE (vaimu) tasandid, mis on tunnetusteoreetiiselt ja metafüüsiliselt lahus. Hing on erinev kehast ja seda on kergem tunnetada, sest hing on ikkagi, kui keha ei ole. 7) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Kantil (loeng; Saarinen, 198- 213) Tunnetusvõime harud: MEELELISUS / SINNLICHKEIT Vastasese on antud hinge afitseerimise läbi.
annaabi.ee 
