argumentidele tuginevalt võin ma öelda, et ma olen midagi teada saanud? Nb! See on maailma suhe inimesega. Kas ma olen tegelikkusest midagi teada saanud? ÕIGUSE ÄRATUNDMINE 3. Küsimus õiguse eksistentsialistlikust tähendusest inimese olemise mõttekusest, inimese mõttekusest esimesed kaks lähenemist ei selgita mingil viisil küsimust õiguse eksisteerimise viisist, seda selgitabki antud lähenemine (eksistentsiaalfilosoofia). See küsimus on seotud eksistentsiaalsete vapustustega (nt surm, Ukraina kriis jne) ÕIGUSE EKSISTEERIMISVIIS 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis Õiguse sotsioloogia uurib õiguse tekketingimusi, õiguse mõjusid mingis konkreetses ühiskonnas. Kõige noorem õigusteadus Loodusteadlased õigusteadust õigeks teaduseks ei pea, kuna pole võimalik oma uurimistulemusi esitada täpselt, formaliseeritult. Erandiks on õiguse sotsioloogia, siin on kvantitatiivsed meetodid.
millistele argumentidele tuginevalt võin ma öelda, et ma olen midagi teada saanud? Nb! See on maailma suhe inimesega. 3. küsimus õiguse eksistentsialistlikust tähendusest – inimese olemise mõttekusest, inimese mõttekusest – esimesed kaks lähenemist ei selgita mingil viisil küsimust õiguse eksisteerimise viisist, seda selgitabki antud lähenemine (eksistentsiaalfilosoofia). See küsimus on seotud eksist vapustustega, surm, Ukraina kriis jne. Lisaks eelmainituile on õiguse filosoofial veel 2 sõltumatut probleemi, mis selle alaga tegelejate meeli läbi aegade erutavad: 1) õigluse küsimus – vastuse otsimine eetiliselt (moraalselt) õigele käitumisele õiguslikult reguleeritud inimkäitumise sfääris; 2) riik – mis on riigi ülesanded, eriti õigusloome vallas. Ka riigi temaatika kuulub
annaabi.ee 
