on rahalise vaatenurga alt palju rikkam riik kui Eesti, seega lubavad nad endale ka rohkem filtreid osta. Samuti kasutavad hollandlased suveperioodidel rohkem jalgrattaid kui autosid, Eestis aga kasutatakse autosid suvel eriti palju, mis mõjub meie õhule saastavamalt võrreldes Hollandiga. Hollandis pole Toimunud suuri looduskatastroofe. Vesi Hollandis Taastuvad veevarud hõlmavad kogu Hollandi alast 89,7 ruutkilomeetrit. Samuti läbivad Hollandit mitu suurt jõge ja eksisteervivad ka mõningad väikesed järved. Riigi Veevarudele on palju kaasa aidanud inimese käsi. Kuna algselt olid Waddenzee ja Ijsselmeri üks suur laht, (Zuiderzee laht) siis 1932. aastal eraldati see kaheks osaks ja Ijsselmeer sai mageveeliseks veekoguks. Hollandi suurimad/kuulsamad jõed: « Rein « Maas « Schelde Kõik need kolm jõge suubuvad merre ning nende alguspunktideks asuvad teistes riikides. Jõgede Peamisteks toiteallikateks on järved ja põhjavesi.
KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö teoreetilise osa eesmärgiks oli saada teadmisi gümnaasiumiõpilaste koolistressi põhjuste, toimetuleku ning koolistressi avaldumise valdkonnas. Samuti oli eesmärk välja selgitada, kui sageli kogevad gümnaasiumiõpilased koolistressi ning kui palju teavad nad stressi olemusest ja sellega toimetuleku viisidest. Üheks levinumaks koolistressi põhjuseks on raskused õppetöös. Õppekava on meil tihe ning õpilastel on suur koormus. Enamasti eksisteervivad vanad õpetamismeetodid Eesti koolides ning see tekitab õpilastes igavust ning tahtmatust materjali omandada. Koolistress on muutunud õpilaste argielu loomulikuks osaks, kuigi tegelikult see nii ei tohiks olla. Selle ennetamiseks saab mõningaid asju õppur ise ära teha. Töö teine pool ehk uurimuslik osa koosneb loetud kirjanduse põhjal välja töötatud uurimismetoodika ja valimi kirjeldusest nung analüüsivast peatükist. Selles uurimistöö
annaabi.ee 
