]. Hinnates kirjeldatud seiskohalt Platoni epistemoloogiat, kirjutab Popper: “Platoni pessimistlik koopanägemus on õige, ta optimistlik anamnesis aga mitte …” [seals., lk. 1850]. Mis tähenduses siis Platoni anamnesis`e-õpetus liigoptimistlik on? Platon peab maailma olemusstruktuuri põhimõtteliselt ratsionaalselt transparentseks. Nende olemuste mõistmiseni on küll raske jõuda, kuid kui neid kord mõistetakse, siis eksimusvabas mõistuslikus kaemuses ning just see peakski tema järgi olema inimtunnetus siht. Tänapäevased epistemoloogilised õpetused inimese tunnetusvõimalusi kaalutledes üldiselt enam nii optimistlikud ei ole. Popperi hinnangul võib sedalaadi essentsialism – nagu eelpool juba kõneks oli – viia teadmise kasvu pärssivale teaduse- 6 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. tõlgendusele
tuleks tunnistada seletamatuks. Nende eelduste abil on aga Platoni õpetuse kohaselt inimesel ilma meelteandmetele toetumata võimalik puhta mõistustunnetuse kaudu jõuda maailma olemus- struktuuri teadmiseni. Selles mõttes oli Platoni epistemoloogia optimistlik. Ta pidas maailma olemus-struktuuri põhimõtteliselt ratsionaalselt transparentseks. Nende olemuste mõistmiseni on küll raske jõuda, kuid kui neid kord mõistetakse, siis eksimusvabas mõistuslikus kaemuses. Tänapäevased epistemoloogilised õpetused inimese tunnetusvõimalusi üldiselt enam nii optimistlikult ei hinda. Epistemoloogilisi õpetusi, mille kohaselt teadmise allikaks on meelelisest kogemusest sõltumatu mõistustunnetus, on filosoofias tavaks nimetada ratsionalistlikeks. Enamasti märgitakse selle nimetusega küll ühte suunda just uusaegses filosoofias. Uusajal oli kombeks nimetada sedalaadi