Tööturul on inimesi, kes on omandanud isegi magistrikraadi, kuid CV-sse ei ole märkida ühtki töökogemust. Kui sellised tööotsijad esmakordselt lähevad intervjuule, on nad üsna enesekindlad ning ambitsioonikad. Omades diplomit arvatakse, et võib küsida kõrget palka oma kõrgete teadmiste eest. Ilma varasemate kogemusteta ei soovita tööle võtta töötajaid, kes hakkavad vastu võtmaolulisi otsuseid, sest selleks on vaja kõhutunnet ning eksimiskogemusi. Selleks, et end oma valdkonnas üle töötada, tuleb alustada madalamalt. Palgaläbirääkimiste uks on avatud kui end asendamatuks töötada.3 1 http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=84517&parent_id=84515 2 Ühiselt tulevikku. Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove. Tallinn 2007 lk 5 3 Saar, T. Karjääri keerdtrepp. Tallinn. Äripäeva Kirjastus 2006 lk 31-40 2. Indiviid 2.1. Elustiil Igale inimesele on iseloomulik oma elustiil. Elustiil on inimese elamise viis. Elustiil
Metsahaldjad tunduvad mingis mõttes veidi kurvad, tunduvat püüdvat veidi inimese poole saamisele, kuid seda nad ei saa. Eraldi nähtus on Võru- ja Setomaal eksitaja, mis tähendab eksimiskogemust mingis kohas, muutunud teadvusseisundit. Mis see eksitaja on, seda ei seletata, kuid temast räägitakse. Kas ta on koht, vaim või koht kui olend, seda ei püütagi määratleda, kuid metsas või ka mujal ruumis on selliseid kohti, mille kohta öeldakse eksitajakoht, kus tuleb ette eksimiskogemusi. See tähendab seda, et aja ja ruumi teadvus läheb inimesel sassi, ta ei saa aru, kus ta on, ruum on võõras. Kui inimene on eksinud olekus, siis tajub ta ruumi teistmoodi: enda talu juures võib näha hooneid, mida tegelikult ei ole. Eksimise vastu on abivahendeid, võib aidata palvelugemine, võib jalanõud ära vahetada (vasak-paremaga), tõmmata mõni riideese selga pahupidi. Eksimisest võib välja aidata ka mingisugune tugev hääl, mis äratab üles sellest poolune seisundist.
annaabi.ee 
