absoluutselt. Platoni jrgi ei saa siin aga korruptsiooni tekkida. Seda videt tehes toetub Platon Sokrateselt pritud eetilise intellektualismi veendumusele: keegi ei toimi teadlikuna voorusetult kui niisugune toimimine aset leiab, siis ainult teadmatusest. Tnu eelpool kirjeldatud kasvatusssteemile on igluse idee kohaselt kujundatud riigi valitsejad just sellise teadmise valdajad, mistttu olekski mttetu neile veel mingit laadi ettekirjutusi teha. Sest lisaks eksimatusele olemise ja olemapidamise asjus ktkeb Platoni teadmis- eetika endas ka teadmise ja tegevuse paratamatu seose eeldust, mis vlistab vimaluse, et keegi kes testi teab hve, ei kituks selle teadmise kohaselt. Platonlik filosoof-valitseja on korrumpeerumatu, sellise isiku vim on paratamatult iglane. Juba Politeia`st paistab aga, et Platon ei ole siiski pris lpuni veendunud, kas selliseid mittekorrumpeeruvad valitsejaid on ikka vimalik kasvatada
päritud eetilise intellektualismi veendumusele: keegi ei toimi teadlikuna voorusetult – kui niisugune toimimine aset leiab, siis ainult teadmatusest. Platon käsitles mõistustunnetust, mis anamnesis`e-võimelisi inimesi iseloomustab, eksimis- võimetuna. Tänu eespool kirjeldatud kasvatussüsteemile pidid õigluse idee kohaselt kujundatud riigi valitsejad olema just sellise teadmise valdajad, mistõttu olekski olnud mõttetu neile veel mingit laadi ettekirjutusi teha. Sest lisaks eksimatusele olemise ja olemapidamise asjus kätkes Platoni teadmis-eetika endas ka eeldust, et eksisteerib paratamatu seos teadmise ja tegevuse vahel, mis välistab võimaluse, et 8 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. keegi, kes tõesti teab hüve, ei käituks selle teadmise kohaselt. Platonlik filosoof- valitseja pidanuks seetõttu olema korrumpeerumatu ning sellise isiku võim paratamatult õiglane.
annaabi.ee 
