Kunstniku v�ljasaatmise eelsest ajast ei ole s�ilinud �htki dateeritud ega dokumenteeritud t��d. V�imatu on luua kindlat pilti tema varajasest stiilist ning m�judest, mis teda eksiilis saatsid, kui v�lja arvata tema isa laadi loogiline m�ju kunstnikule. On pakutud, et kodumaalt eemal olles viibis Jan Itaalias ning ka Prantsusmaal ? tema k�psetes t��des on kindlalt n�ha Fontainebleau koolkonna m�jusid. Kunstniku ainus dateeritud t�� eksiiliajast on 1552. aastal maalitud �limalt itaaliap�rane �Madonna ja laps� Palazzo Biancos Genovas. Autori �teisest Antwerpeni perioodist� p�rit hilisemad maalid on juba dateeritud, h�lbustades Jan Massyse loomingu arengusuundade ja positsiooni m�istmist Antwerpeni kunstnike hulgas. Jan Massyse t��d on eksponeeritud paljudes muuseumites �le maailma, sealhulgas Dallas Museum of Art, Texas, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du
Põlluharijaid ja lihtrahvast ei küüditatud. Need kes küüditati, sattusid üsna suurte gruppidena, see oli ka üheks faktoriks kultuuri säilimisel nö Paabeli vangipõlve ajal. 19. Babüloonia vangipõlv. 586 538: nn Babüloni vangipõlv. Eksiiliaja kohta ei ole VT-s terviklikku jutustust. Lünka eksiiliviimise jutustuse (Kuningate rmt lõpp, Kr 52 ja Ajaraamatu lõpp) ja eksiilist tagasipöördumise vahel saab siiski mõningal määral täita. Eksiiliajast pärinevad Deuterojesaja teos (Js 40-55): Hesekieli raamat, Nutulaulud ja arvatavasti ka deuteronomistliku ajalooteaduse vanemad kihistused ja Preestrikoodeks. Enne bab. Vangipõlve olid tekkinud põhjas Iisraeli ja lõunas Juuda riik. Need püsisid 18 saj. II pooleni (ekr). Sargon likvideeris Iisraeli riigi küüditas elanikkonna Mesopotaamiasse. Iisraeli riiklus lõppes 722. Juuda jäi aga püsima Assüüria
annaabi.ee 
