-3. sajandist. Seal muutus filosoofia iseseisvast ja üldhõlmavast teadusest usuteaduse abiteaduseks, mille eesmärgiks sai olla ainult usutõdede (dogmade) selgitamine. Filosoofiat pidasid paljud kristlikud mõtlejad isegi kasutuks, leides, et pärast ilmutust, mis inimestele anti Meie Issanda Jeesuse Kristuse ristisurma ja igavesele elule tõusmise läbi, on filosoofia täiesti mittevajalik ja isegi kahjulik, kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand) ja Skolastika (9.-14. Sajand). 1. Augustinus 1.1. Elulugu Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippostoli oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak ning Kiriku doktor. Augustinu sündis 13. November aastal 354 Tagastes, Numiidias
vaenu kui et annaks rikastele reaalselt võimaluse (ja ka soovi) eliidi funktsioone (toimida ühiskonna üldise arengu huvides) täita. Eliidi sisemine suur diferentseeritus ei kõnele enam sarnasest organiseeritusest, kui võis pidada veel selle omaduseks mõned kümnendid tagasi. Eliidi sisemine nõrgenemine ja mitmekesisus, millega ei kaasne selget arusaama eliidi definitsiooni, positsiooni ega võimu osas, soodustabki eksiarusaamade levikut, kus eliidi hulka arvatakse näiteks ka uusrikaste seltskond, kes naudib lahedamat eluolu enamasti alles esimest põlve ning ei täida ka eliidile kohaseid funktsioone. Viimasele väitele võiks Eesti 2 puhul siiski vastu vaielda. Eesti oma noore demokraatiaga on andnud võimaluse eliidi hulka tõusta ka neil, kel puudub soodustav perekondlik päritolu, paljud näidetest pärinevadki