Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eksentrilisusest" - 3 õppematerjali

LAEVA ABIMEHHANISMID
82
ppt

LAEVA ABIMEHHANISMID

e- pumba eksentrilisus , D 2 n -pumba pöörete arv, p/min Q ez v ( m³/ min) z - silindrite arv, 4 ηv - mahuline kasutegur Radiaalpumba ümmarguses keres pöörleb rootor koos selle sees radiaalselt paiknevate edasi tagasi liikuvate kolbidega. Rootor paikneb keres eksentriliselt ja kolvikäik on eksentrilisusest " e" kaks korda suurem. Rootor pöörleb liikumatul jaotusvõllil ,millesse on puuritud imikanal ja survekanal. Kui kolb eemaldub võllist ,siis imetakse selle kolvi silindrisse vedelikku sisse ning vastupidi. Ühel pumbal võib olla mitu rootorit. Radiaalkolbpump on reguleeritava tootlikkusega pump: Mida suurem on eksentrilisus seda suurem on kolvikäik ja seda suurem pumba tootlikkus Liigutades juhtrõngast paremale ,horisontaaaljoonest allpool olevad kolvid liiguvad

Merendus → Laevandus
38 allalaadimist
LAEVA ABIMEHHANISMID
53
doc

LAEVA ABIMEHHANISMID

Tuntakse radiaal ja aksiaalkolbpumpi. Radiaalkolbpump (vt. Loengul antud joonis). Pumba osad : 1. pumba kere , 2. juhtvõru (rootor ), 3. juhtvardad, 4. silindrid rootori sees, 5. pöörlev rootor, 6. plunzerid koos liuguritega, 7. jaotusvõll 8. imikanal (surve ) 9. survekanal (imi ), 10.vahesein. Radiaalpumba ümmarguses keres pöörleb rootor koos selle sees radiaalselt paiknevate edasi tagasi liikuvate kolbidega. Rootor paikneb keres eksentriliselt ja kolvikäik on eksentrilisusest " e" kaks korda suurem. Rootor pöörleb liikumatul jaotusvõllil ,millesse on puuritud imikanal ja survekanal. Kui kolb eemaldub võllist ,siis imetakse selle kolvi silindrisse vedelikku sisse ning vastupidi. Ühel pumbal võib olla mitu rootorit. Radiaalkolbpump on reguleeritava tootlikkusega pump: Mida suurem on eksentrilisus seda suurem on kolvikäik ja seda suurem pumba tootlikkus Liigutades juhtrõngast paremale ,horisontaaaljoonest allpool olevad

Mehaanika → Abimehanismid
70 allalaadimist
Mõõtmestamine ja tolereerimine
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

Täisvedelikulisele määrimisele avaldavad mõju hmin istukomponentide pikkus l, koormav radiaaljõud Fr ja õli dünaamiline viskoossus . Kandevõime on leitav Reynoldsi võrrandeist Fr = d3lCF/S2, kus CF on ühikuta koormustegur (Sommerfeldi arv) ning sõltub suhtest l / d ja suhtelisest võlli ja ava keskkohtade eksentrilisusest e, k = e / 0,5S korrektsel toimimisel. Nurkkiirus pöörlemissagedusest = n/30, kui pöörlemissagedus on antud p/min. Koormustegur on leitav nii kandevõime valemist ja ka empiirilisest seosest l/d suhte alusel. CF=m/(1-k)-m, kus m=l/(1,2d). Sellest k = CF/(CF+m). Edasi saab leida minimaalse õlikihi paksuse hmin ja selle kriitilise paksuse hkr mikromeetrites valemitega hmin= 0,5S(1-k) ja hkr= 2 (RzH+RzS), kus RzS on võlli ja RzH ava pinnakaredus paari kohal. Ohutustegur SS = hmin/hkr ning

Metroloogia → Mõõtmestamineja...
258 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun