Registrisse kantakse number, akti allakirjutamise kuupäev, pealkiri, allkirjastaja (kui organisatsioonis on mitu allkirjastajat), koostaja; jõustumise kuupäev; täitmise tähtaeg; kellele suunatud; täitmismärge; juurdepääsupiirangud; andmed kehtivuse kohta; andmed akti muutmise või kehtetuks tunnistamise kohta; andmekandja. 6. Käskkiri vormistatakse üldplangile ühes eksemparis vüi digitaalselt. Erandiks on distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse paberkandjale ja kahes eksemplaris. 7. Käskkirja väljaandmise algatajaks võib olla juhtkond, struktuuriüksuste juhit, spetsialistid. 8. Käskkirja koostab ning vormistab spetsialist, kelle kompetentsi kuulub reglementeerimist vajav küsimus. 9. Käskkirja vormistamise etapid: 1) spetsialist vormistab käskkirja kavandi;
See triviaalne vastus pole aga see, mida oleks huvitav jälgida. Huvitav oleks jälgida statsionaarseis (stabiilseis) keskkonnatingimusis tekkivat mutatsiooni, mis hakkab tasapisi levima populatsioonis. On kasulik meeles pidada, et mutatsiooni mõiste on sügavam, kui lihtsalt muudatus mingis kindlas geenilookuses - tüüpiliselt punktmutatsioon, mis asendab ühe nukleotiidi teisega. Kuivõrd enamus meie geenidest on vähemasti kahes eksemparis (kaks alleeli) ja paljud ka enamate alleelidena, on võimalik ka rekombineerumine. Siiski märgime, et paljalt koopiate olemasolu ei taga rekombineerumist: nii näiteks on metazoa mtDNA koopiate arv rakus väga suur - keskmiselt 1000 ja munarakus kogunisti vast 100 000, kuid nad ei rekombineeru (vähemasti valdavalt). Samuti ei rekombineeru näiteks suurem osa Y kromosoomist - siin on aga seletus lihtsam - ta on ühes koopias ja pole, millega rekombineeruda (v.a
annaabi.ee 
