sündmuste ja asjadega ning tugineb ilmutusele. Ke sk a ja fi l os oofi a re tros pe k ti i vs us Keskajal hinnati iidset ja algupärast. See, mis oli enne, näis õigem ja tõesem. Inimeste mõttemaailma üle valitsesid ajast pühitsetud autoriteedid. Piiblit peeti ainukeseks ja täielikuks kõikvõimalike tõdede kogumiks. Piibli tekstide tõelist mõtet pole aga lihtne selgitada, selleks peab olema asjatundja, eksegeet (kr `juhataja, tõlgendaja'). Iga eksegeet seletab autoriteedi mõtteid enda arvates loomulikult kõige täpsemini. Et aga autoriteetide kommentaaridest oli sageli üpris raske aru saada, siis tuli neid omakorda kommenteerida ja seletada. Nii kujunesid välja kommentaaride kommentaarid. Selgitades Piibli tekstide tõelise mõtte, peaksime saama eksimatud vastused kõigile küsimustele. Iga keskaja õpetlane tsiteeris Piiblit ja kirikuisasid ning suurem osa filosoofilis teoloogilistest teostest ongi kirjutatud kommentaaride vormis
kukutas Romuluse- ei soovinud enam valitseda varikeisri varjus; tapeti pidusöögil Theoderichi Suure poolt Plotinus Neoplatonismi rajaja; = filosoofiline vool, mis lähtus Platoni õpetustest; rahumeelne / positiivse meelsusega filosoofia Eusebios kirikuajaloo isa; tunnustatuima kirjatööga "Kiriku ajalugu". Kaisarea piiskop, ajaloolane, oli ta ka apologeet, topograaf, jutlustaja, kriitik eksegeet; osales Nikaia kirkukogul Hieronymu vanarooma kristlik õpetlane, teoloog, kirikuisa; Rooma Katoliku Kiriku poolt s tunnustatud kanoniseeritud pühak; raamatukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak; Tema sümboliks võib pidada lõvi; tegi parandusi varasemasse Piibli ladinakeelsesse tõlkesse "Vulgatasse". Augustinus mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak,
kaudu ja vastupidi. 1. Tekst osad ja tervik on lahutamatult seotud. Seda põhimõtet nimetatakse hermeneutiliseks ringiks. Teksti mõistmine süveneb tänu terviku ja osade pidevale ümbermõtestamisele. 2. teksti mõistmine on võimalik üksnes ajaloolises kontekstis. 3. teksti vaadeldakse protsessina autori ja lugeja vahelises kommunikat- sioonis (dialoog). : Uurijal peab olema ajaloolis-kultuuriline kompetents, intuitsioon ja võime ning tahe astuda kommunikatsiooni. Antiikajal oli eksegeet, kelle ülesandeks oli seaduste tõlgendamine ja murrete tõlkimine. Hiljem tekkis vajadus tõlgendada Homerose tekste. See põhjustas hermeneutika arengu. Keskajal töötas eksegees piibli tõlgendamisel. Hermeneutika peab kindlustama sõnumi täiusliku ja täieliku edasiandmise. Tegeletakse nn tumedate kohtade tõlgendamisega. Püüab vältida kahetist tõlgendust. Keskajal kujunes teoloogilises eksegeesis 4 astet: 1) bukvaalne, ajalooline tõlgendus; 2) allegooriline;
annaabi.ee 
