allegooriline meetod läbi keskaja püsima jäi. Kasutas poleemikas hereetikutega esimesena väljendit ,,Looduse Raamat". Rõhutas sarnasust looduse ja pühakirja raamatute lugemise meetodite vahel. Arvas, et Jumal on varustanud loodusmaailma objektid tähendustega, mis omakorda osutavad sõnumitele, mille leiame Piiblist. Üheks olulisimaks panuseks võib pidada selle sõnade ja loodusobjektide vajelise seose formaliseerimist, mida allegoorilise eksegeesi puhul vaikimisi eeldati. Seletab, et pühakirja sõna-sõnaline tähendus on määratud sõnade ühendamise kaudu objetidega, millele need osutavad; allegooriline tähendus aga nende osutusobjektide eneste sügavama tähenudse kaudu. Ergo: allegooriline tõlgendus rajaneb eeldusel, et loodusmaailma objektidel enestel on osutav funktsioon: Jumal on varustanud loodusmaailma objektid tähendustega, mis omakorda osutavad sõnumitele, mille leiame piiblist
vana üriku mõtte kohandamine uutele oludele(suund konkreetselt tõlgenduselt abstraktse tõlgenduse poole) Hermeneutika Piibli tõlgendamine keskajal (teoloogiline eksegees): sensus litteralis (kirjakoha grammatiline tõlgendamine, sõna üksühene tähendus) sensus allegoricus (kirjakoha sisemise mõtte või tagamõtte väljatoomine) sensus historicus (kirjakohast lähtuv ajaloo mõismine, kirjakoha tähendus seoses ajalooga) Hermeneutika Teoloogilise eksegeesi 4 astet: bukvaalne (tähttäheline, ajalooline tähendus) allegooriline (piltlik tähendus) tropoloogiline (psühholoogiline, moraalne tähendus) anagoogiline (ilmutuslik tähendus) Näide: Kuld bukvaalne: väärismetall, sära allegooriline: puhtus, tõde (sõnad kui puhas kuld), hinnalisus, väärtuslikkus (kuldaväärt), jõukus (kullakoormad), kestvus (kuldpulmad) tropoloogiline: armastus (mu kullakallis), tungiv soov omada (kuldvasikas)
annaabi.ee 
