Piiri nende vahele tõmmata ei ole võimalik. Tavaliselt astub tark ka alati tagasi, kuna kaugemalt vaadates ei õpi mitte ainult oma vaid ka teiste vigadest. Teine kokkuvõte: Tarkus on ebamäärane mõiste- mis võib ühe jaoks tunduda tark, on teise jaoks lihtne rumalus. Erinevaid vaatepunkte tekib palju. Keskkooli lõpukirjand omab võrdlemisi suurt tähtsust koolilõpetanu järgnevas elus, aga selle panevad paar paika vanatüdrukut eksamikomisjonist, andes hindeid üle subjektiivse vaatepunkti. Rumalus /peitub meie haridussüsteemi/ eespingis.
Ma kahtlen, Et pildil sinust Või kellekski teiseks Mulle selgust võiks tuua Kui kahtlen valgena mustade seas Kes kinnitab mu elujaatuse? Kui kaotad värvide kontrast Ja tunda, et siiski kõik on sama.. Vabadusest ongi saanud minki Millest nagu polekski enam midagi kaotada. Triin tasuja * Vaata, nüüd on nii Ma lõpetasin põhikooli Ühes neist väikestest neetud küladest Ja keegi eksamikomisjonist Ei pannud nii palju näkku Kui ma kartsin (aga siiski piisavalt) Võibolla saan ikkagi keskkooli Pärast neid saoledkolejaloll aastaid Pärast kõiki neid sasöödmeielauataga aastaid Saan ehk töölegi ja Siit lootusetust linnast välja Kuhugi kus ma polegi Linna kõige rohkem omamoodi tüüp Täitsa lõpp noh Ma ei tea kas sa saad üldse aru Mida see minusuguse jaoks tähendab: Mul on võimalus saada võrdväärseks Ja kellelegi ei pea end enam laskma Idioodiks sõimata sest
-ö. nõukogudevastase tegevuse eest koolist välja. Põhjus oli kooli lõpumärgi kavandis, mis ei sisaldanud ühtki nõukogude sümbolit. Kursusejuhendaja, hilisema kirjaniku Veera Saare pealekäimisel võeti mind küll paari kuu pärast tagasi, kuid siis hakkas direktor tegema takistusi minu lõpetamisele kiitusega. Sain aga "viied" kõigi nelja riigieksami eest, millest igaüks koosnes omakorda neljast õppeainest. Direktor nõudis "neljade" panemist. Mu kursusejuhendaja lahkus protestiks eksamikomisjonist. Lõpuks nõustus direktor kompromissiga: kaks "nelja" ja kaks "viit". Sellega õnnestus tal aga nurjata minu edasipääs ülikooli statsionaarsesse õppesse - sinna pääsesid tehnikumist ainult kiitusega lõpetanud. Läksin kodusaarele agronoomiks. Oli aasta 1949, hiljuti oli meiegi kandist küüditatud sadu inimesi. Mulle tehti ettepanek võtta vastu Pöide masina-traktorijaama direktori koht. Keeldusin, sest see oli väga tugevalt politiseeritud amet. Viis päeva pärast seitsmendat korda