oli.5) koordinaatide juurdekasvude arvutamine 6) koordinaatide juurdekasvude sulgemisviga Y 7) juurdekasvude tasandamine. 8)koordinaatide arvutamine. Lahtine käik: 1) nurkade praktiline summa = kõik kokku. 2) nurkade teoreetiline summa 3) nurkade tasandamine ja sidumatus. 4), 5), 6) sama, mis kinnise käigu puhul. Detailmõõdistamine mõõdistatakse püsivaid objekte. Ringjoonte viis kasutatakse mõõdistamisvahenditena kahte tähist, kahte linti ja ekrit. Mõõtmistulemused kantakse välijoonisele e. abrissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas. Kasutatakse siis, kui kõverjooneline kontuur või muu objekt jääb mõõdistamisvõrgu joone lähedusse. Ekker täisnurga mõõtmise instrument (peegel-,prisma-,pentagoonekker) Abriss joonestatakse lihtpliiatsiga, et teine plaanikoostaja võib aru saada. Mõõtmistulemused kirjutatakse abissile järgmiselt: 1. Kui joon on mõõdetud kindlaksmääratud
teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil olevate punktide numbreid, et vältida jämedaid vigu hilisemal plaani koostamisel. Töö lõpetamisel seisupunktis viseerib mõõtja uuesti lähtesuuna tähisele B ja teeb kontrolllugemi limbilt, viga võib olla ± 5'. o Ristjoontega Vahendid: linti, ruletti ja ekrit. Mõõdistamistulemused kantakse välisjoonisele ehk abtissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas. Millal kasutada: Otstarbekas on situatsiooni mõõdistamisel ristjoonte viisi, kui kõverjooneline kontuur või muu objekt jääb mõõdistusvõrgu joone lähedusse. Töö sisu: Lint pannakse mõõdistamisvõrgu joonte AB sihile ja selle järgi määratakse ristjoonte aluste kaugused joonte otspunktist A, ruletiga määratakse ekri abil püstitatud ringjoonte pikkused.
mõõtetulemused väliraamatusse, teine liigub maastikul latiga, joonistab abtissi ja märgib sellele mõõdistatud punktide asukohad ja numbrid. Vajalik on aegajalt võrrelda väliraamatus ja abtissil olevate punktide numbreid, et vältida jämedaid vigu hilisemal plaani koostamisel. Töö lõpetamisel seisupunktis viseerib mõõtja uuesti lähtesuuna tähisele B ja teeb kontrolllugemi limbilt, viga võib olla ± 5’. Ristjoontega Vahendid: linti, ruletti ja ekrit. Mõõdistamistulemused kantakse välisjoonisele ehk abtissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas. Millal kasutada: Otstarbekas on situatsiooni mõõdistamisel ristjoonte viisi, kui kõverjooneline kontuur või muu objekt jääb mõõdistusvõrgu joone lähedusse. Töö sisu: Lint pannakse mõõdistamisvõrgu joonte AB sihile ja selle järgi määratakse ristjoonte
ja optilisi ekreid (peegel- ja prismaekker). (õpik ei seleta lihtekrit lihtsasti arusaadavalt ära.. tõin kokkuvõtte sellest) Lihtekrid töötavad põhimõttel, et kui sul on iga 90 kraadi tagant märgitud ekrile kas vaatepilud või, ristekri puhul, teravad tipud, siis on võimalik vaadelda, kas sirged AB ja CD on risti. Lihtekri puhul peab ekri asetama statsionaarsele alusele, näiteks puitvarda otsa, vaatleja silmade kõrgusele, et ekrit saaks kontrolliks 90 kraadi keerata ning samuti, et saaks jälgida, kas sirge AB ja CD ühtivad täpselt ekri otstega (kordamööda tuleb mõlemas ekri otsas eraldi vaadata, kas on ikka täpselt risti). Palju töömahukam, kui optiliste ekritega töötamine. Optiline ekker: täisnurk saadakse valguskiire peegeldumisega peeglites või murdumisega klaasprismas. Annab paremaid tulemusi tasasel maal, ei võimalda võtta suure kaldega vaatlussuundi
annaabi.ee 
