rahvusvahelise majandusega, 60% toodangust ekporditakse. Seetõttu teleb palju tähelepanu pöörata välismaisele turule, eelkõige USA omale. Lisaks on 70% Kanada turust imporditavate toodete käes ja umbes pool telekommunikatsioonitööstuse seadmestikust on valmistatud Ühendriikides. Lennunduselektroonikas, mis hõlmab komunikatsiooni-ja radarisüsteeme, on Kanada tootmine väga tihedalt seotud Ameerika teisikfirmaga. Need kompaniid hõlmavad peamise osa Põhja-Ameerika turust ja ekpordivad 90% toodangust. Kõrged impordinäitajad pole tingitud siiski turu nõrkusest vaid on sihilik strateegia. Kanada ainus suur multinatsionaalne firma on Northern Telecom. Nagu kõik tööstusmaad, impordib ka Kanada ohtralt tehnoloogiat. Avatud majanduses toetab tööstuse majanduslik kasv pidevat tehnoloogiaimporti. Veerand Kanada innovatsioodest on põhjustatud välismaisest tehnoloogiast, mis loob ideid ja vöimalusi peamisteka innovatsioonideks.
Turbal on ka oma negatiivsed küljed kuna turvas on äärmiselt tuleohtlik ning saab põleda ka maa all. Turvast peetakse taastumatuks loodusvaraks, sest seda tekib pika aja jooksul juurde väga vähe ning seda kasutatakse rohkem kui juurde jõuab tekkida. Turvas on enamasti eksporttoode ning põhiliselt eksporditakse seda Euroopasse. Holland 17,8%, Prantsusmaa 8,73%, Saksamaa 7,84% ja Hispaania 6,94% on ühed suuremad riigid, kuhu Eesti turvast ekpordivad. Import on olnud väga kõikuva trendijoonega. Mõnel aastal on import olnud väiksem, kuid järgmistel aastatel jällegi väga suur. Import sõltub oluliselt sellest, palju Eesti ise suudab endale turvast kaevandada. Eestis on turba varu vägas heas seisus. Igas maakonnas leidub hästilagunenud turbaid suuremal ja vähemal määral. Turba sisemaine tarbimine energia tootmiseks on kõige suurem olnud Soomes.
annaabi.ee 
