Selle zanri viis täiuslikkuseni Mateo Aleman 'Kelm Guzman de Alfaranche elukäik'. Kelmiromaanid levisid peaageu kõikjal Euroopas. Pastoraalse romaani rajaja oli hispaania kirjanduses Jorge de Montemayor teosega 'Diana'. Teisena pälvib esiletõstmist Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) lamburromaan 'Galatea', mis on Dianat matkiv teos. Hispaania draama esiisaks sai Juan del Encina (1468- 1529), kes kirjutas rahvaliku sisuga ekolooge. Antiigi ja itaalia mõjusid tõi hispaania draamasse Bartolome de Torres Naharro. Ajastu suurimaks dramaturgiks sai Lope de Rueda (1510-1565), kes lõi ulatuslikke komöödiaid, ja lühifarsse. Hispaania draama õitsenguaeg oli 17. sajandi esimene pool, millal tegutsesid andekas kirjanikud Lope Felix de Vega Carpio (1562- 1635), Tirso de Molina (1570, 1584- 1648), Juan Ruiz de Alarcon y Mendoza (1581-1639), Pedro Calderon de la Barca (1600-1681). Sellesse ajastusse
9) Renessansi lüüriline luule (15.16. sajand) Lüürikas toimus renessanslik pööre Lä-Euroopa maades eri aegadel: Hispaanias sonettide mood algas 15.saj keskel, 16.saj Prantsusmaal ja Inglismaal, 17.saj algul Saksamaal. Pastoraalne temaatika sai tuntuks ülistati loodust ja tundeid. Populaarseks kujunes ekoloog ehk karjaselaul, mis ulatub tegelikult Vergiliuse aega, antiiki. Uusaegse ekoloogi algatas Dante. Ekolooge kirjutasid ka Petrarca ja Boccaccio. Eriti tugeva tõuke ekoloogi levikule andis Sannazaro (,,Arkaadia" pastoraalromaanis oli 12 ekoloogi). Inglismaal viljeles ekoloogi Spenser. Prantsusmaal kerkis esile rühmitus ,,Plejaad", kes kaitses prantsuse keelt ja ülistas seda. Plejaadi-rühmitus kutsus üles viljelema antiikseid ja Itaalia renessansi vorme ood, eleegia, ekoloog, sonett, eepos. Plejaad tegutses, täiustamaks prantsuse luulekeelt ja tõstmaks prantsuse luulet esteetiliselt
See koosnes kümnest nn valitud luuletusest (siit ka tema teine nimetus "Ekloogid"), mis paljuski jäljendasid kreeka poeedi Theokritose pastoraalset luulet, ent viisid idealiseeritud karjustemaale Arkaadiasse lisaks armastustemaatikale ka Rooma päevakajalisi probleeme, ning seda kõike nii nõtkeis ja laulvais heksameetreis, milliseid rooma luule varem ei tundnud. Vergilius oli töötanud oma luulekogu kallal kolm aastat ning see kogu tegi temast kohe Rooma tuntuima poeedi. Ekolooge esitati teatris lauludena ning tagasihoidlikku poeeti tervitati peaaegu samasuguse austusega nagu imperaatorit. Teine teos, poeem "Georgica" (u "Maaharija kunst"), mille kallal luuletaja töötas seitse aastat, võttis teataval määral eeskuju Hesiodose poeemist "Tööd ja päevad", kuid ülistas Itaalia loodust ja põlluharija rasket tööd, tagamõtteks ka innustus kodusõdades laastatud põllumajanduse taastamiseks.
annaabi.ee 
