38. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 39. Pinnanivelleerimise välitööd. Tasasel maastikul nivelleeritakse ruutude meetodil. Ruudustik märgitakse maastikule lindi ja teodoliidiga, ekkeri abil. Punktide maksimaalne kaugus võib olla 20m. Ruutude tippude kindlustatuse aste sõltub sellest, kui kaua peab tähistus säilima. Kui tähistus on vajalik ainult mõõdistamise ajaks siis piisab tunnusvaiadest. Kui antud maatükil ei ole ennem tehtud situatsiooni mõõdistamist, siis tehakse seda üheaegselt ruudustiku märkimisega. Lisaks ruudustiku tippudele tuleb määrata ka maapinna isel. punktide kõrgused ja asukohad
38. Lahtise nivelleerimiskäigu arvutamine. Kasut. liiniehitiste puhul. Algab reeperist A ja lõpeb reeperis B. hprakt = h1 + h2 + ... + hn hteor = HRpB HRpA fh = hprakt - hteor lub fh = ±50l mm phi = - fh / L * li hi' = hi + phi Hi = HRp + hi' 39. Pinnanivelleerimise välitööd. Tasasel maastikul nivelleeritakse ruutude meetodil. Ruudustik märgitakse maastikule lindi ja teodoliidiga, ekkeri abil. Punktide maksimaalne kaugus võib olla 20m. Ruutude tippude kindlustatuse aste sõltub sellest, kui kaua peab tähistus säilima. Kui tähistus on vajalik ainult mõõdistamise ajaks siis piisab tunnusvaiadest. Kui antud maatükil ei ole ennem tehtud situatsiooni mõõdistamist, siis tehakse seda üheaegselt ruudustiku märkimisega. Lisaks ruudustiku tippudele tuleb määrata ka maapinna isel. punktide kõrgused ja asukohad
Tellijaga tasub kokkulepitud transpordi, käsitus- ja ladestuskulud jms. vastavalt esitatud dokumentatsioonile. 10 2.1.3 Üldine ettevalmistus ja kommunikatsioon Ettevalmistustööd algavad krundi mahamärkimisega loodusesse. Seejärel hoone mahamärkimine krundile. Enne mullatööde algust märgitakse geodeetiliste tööriistade (teodoliidi, nivelliiri, ekkeri jt.) abil ehitis maha ja määratakse vundamendisüvendi mõõtmed. Mahamärkimist alustatakse vundamentide plaanil antud hoone telgede asendi määramisest ja kinnistamisest looduses olemasolevate hoonete ja punase joone s.o. tänava või ehitise piiri määrava joone suhtes.Pärast iga hoone asendi määramist looduses märgitakse maha (tikutatakse) vundamentide teljed, mis tähistatakse vundamendikaevikust või kraavist väljaspool asuval märktaral või märkpinkidel (märkraamidel).
vaatlussuundi. Peegelekker koosneb kahest tasapinnalisest peeglist, kinnitatud kolmnurksesse karpi, oma vahel 45 kraadi. Karbi seina sisse, peeglite kohale, on lõigatud aknad tähiste viseerimiseks. Mõõdistusteljeks on mõõdistuskäigu külg (AB), mida mööda pingutatakse mõõdulint. Kasutatakse olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest mõõdistatavate objektideni ei ületa ruleti pikkust. Liikudes punktist A punkti B leitakse ekkeri abil ristjooned mõõdistatavate kontuuripunktideni. Mõõdulindilt võetakse lugem (alguspunktist A) kuni ristjooneni. Piki ristjoont mõõdetakse kaugus mõõdistatava objektini. 41. Trigonomeetriline nivelleerimine Trigonomeetriline nivelleerimine on punktidevahelise kõrguskasvu määramine viseerimiskiire vertikaalnurga suuruse ja punktidevahelise kauguse järgi. Trigonomeetrilise viseerimisega määratakse kahe punkti vaheline kõrguskasv