- esitavad hüpoteese piirseisundi tekke peapõhjuse (piirseisundi kriteeriumi) kohta ning iga kriteeriumi arvväärtus määratakse lihtsa teimiga: *suurima normaalpinge teooria (I tugevusteooria); *suurima deformatsiooni teooria (II tugevusteooria); *suurima nihkepinge teooria (III tugevusteooria); *energeetiline teooria (IV tugevusteooria) 8.26. Määratlege fenomenoloogiliste tugevusteooriate olemus! - põhinevad katseandmete matemaatilisel töötlemisel, süvenemata piirseisundi ekkemehanismi 8.27. Millisel hüpoteesil põhineb esimene tugevusteooria? Piirseisund tekib (sõltumatult pinguse liigist) siis, kui moodulilt suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.28. Millisel hüpoteesil põhineb teine tugevusteooria? Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui moodulilt suurim suhteline joondeformatsioon antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.29. Millisel hüpoteesil põhineb kolmas tugevusteooria?
- esitavad hüpoteese piirseisundi tekke peapõhjuse (piirseisundi kriteeriumi) kohta ning iga kriteeriumi arvväärtus määratakse lihtsa teimiga: *suurima normaalpinge teooria (I tugevusteooria); *suurima deformatsiooni teooria (II tugevusteooria); *suurima nihkepinge teooria (III tugevusteooria); *energeetiline teooria (IV tugevusteooria) 8.26. Määratlege fenomenoloogiliste tugevusteooriate olemus! - põhinevad katseandmete matemaatilisel töötlemisel, süvenemata piirseisundi ekkemehanismi 8.27. Millisel hüpoteesil põhineb esimene tugevusteooria? Piirseisund tekib (sõltumatult pinguse liigist) siis, kui moodulilt suurim normaalpinge antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.28. Millisel hüpoteesil põhineb teine tugevusteooria? Piirseisund tekib siis (sõltumatult pinguse liigist), kui moodulilt suurim suhteline joondeformatsioon antud punktis saavutab teatud piirväärtuse: 8.29. Millisel hüpoteesil põhineb kolmas tugevusteooria?