Omanadamine toimub iga närvierutuse jõudmisel kesknärvisüsteemi, võib olla tahtlik sihipärase õppimise kujul, võib olla ka stiihiline. (3, lk 128). Ilma ajukahjustuseta kestab säilitamine väga pikka aega. Mõned tähelepanekud lubavad väita, et igast ajju saabunud närvierutusest jääv jälg püsib kuni ajutegevuse lõpemiseni. Säilitamist saab jälgida enegrammide reprodutseerimisel, mis on mälus säilitatud faktide ja asjaolude aktualiseerumine teadvuses enegrammide ekfooria. Enamasti toimub reprodutseerimine mingi aktuaalse ärritajaga seoses, kuid võib toimuda ka stiihiliselt. Reprodutseerimisega kaasneb enigrammi taastundmine teatud esemena, sündmuseta jne. Ilma taastumiseta ei suudaks mälu etendada oma osa psüühilises tegevuses tervikuna. (3, lk 128). Mälu omaduste ja võimete poolest erinevad inimesed suuresti. Erinevused võivad esineda omandamises, säilitamises või reprodutseerimises. On inimesei, kelle omandamisel
kättesaadav meenutamise ajal - Uurimisstrateegia: 2 õppimise ja 2 meenutamise tingimust Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Printsiip kehtib mõlema mälutesti jaoks – nii vaba meenutamine kui äratundmise kuid eduka meenutamise jaoks p.o olema kontekstide ’kattumine’ suurem. GAPS (Üldine abstraktne töötlussüsteem) - Seisundid esindavad protsesside lõpptulemusi: nooled tähistavad ’mõju’ - Kesksed mõisted: kodeerimine, mälujälg, ekfooria, ekfooriline informatsioon - Ekfooria on protsess milles mälujäljes sisalduv info kombineeritakse meeldetuletamise ajenditega ekfooriliseks informatsiooniks: viimane määrabki taaskogemise iseloomu Probleeme: - Algul väideti et printsiip defineeritud tsirkulaarselt: kuid see kriitika pole absoluutne – meenutamisaegne kontekst on eksperimentaalselt manipuleeritav st saab ennustada tulemusi
annaabi.ee 
