isereguleeruva toimimise sujuvuses. Kodanikeühiskonna ja demokraatia kindlustamise kaudu saavad ühiskonnaliikmed ja nende ühendused ning avalik võim töötada üheskoos Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud põhiväärtuste: vabaduse, õigluse ja õiguse, sisemise ja välise rahu, ühiskondliku edu ja üldise kasu ning eesti rahvuse ja kultuuri kestmise nimel [5]. Kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö eesmärkideks EKAKi raames on: kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine; vabatahtliku tegevuse kui kodanikuksolemise olulise tunnuse väärtustamine; kodanike majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste ja kohustuste parema tundmise ning järgimise edendamine; kodanike vastutustunde arendamine oma pere, kaaskodanike, kodukoha, riigi ja maailma ees; kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö aluseks olevate väärtuste ja
kultuurieliidi) foorumeid, mis oma olemuselt on kõrgetasemelised täienduskoolitused, kus prevaleerivad aktiivsed tegevusvormid. Väidetavalt on just need foorumid aidanud soomlastel toetada konsensuse otsingul põhineva poliitilise kultuuri arengut, suurendades sellega ka Soome ühiskonna sidusust. Strateegias SE21 väljapakutud rahvusliku arengu võrgustik tähendabki tõhusalt toimivat kodanikuühiskonda. Selles kontekstis võiks küsida: kas pronkssõduri epopöa on muutnud EKAKi ja SE21 rakendamise eeldusi? Lühivastus oleks: ei ole. Mitmete muude järelduste kõrval nendest sündmustest ja nendega seotud protsessidest on ainult üha selgemaks saanud süstemaatiliste ja regulaarsete ühiskonnauuringute, sealhulgas haridusuuringute tähtsus kui üks teadmistepõhise valitsemise eeldusi. Avatud maailmas on selged eelised otsustusvõimelistel ühiskondadel, kes pelgalt ei vasta jooksvatele muredele, vaid on suutelised püstitama ühiseid pikemaajalisi
kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste ühiskomisjon on koostanud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise tegevuskava, see peaks aitama saavutada eesmärke nimetatud dokumendis. Riigikogu otsus näeb ette, et igal teisel aastal toimub riikliku tähtsusega küsimuste arutelu, kus EKAK-i rakendumise kohta esitab Vabariigi Valitsus ülevaate. EKAKi esimese tegevuskava kinnitas vabariigi valitsus 2004. Aasta augustis. ,,Kodanikualgatuse toetamise aregukava" kehtis aastatel 2007-2010 Eesti kodanikuühiskonna arengu kontsptsiooni põhimõtted ja eesmärgid viiakse 2011-2014 ellu ,,Kodanikuühiskonna aregukava" järgi. KOKKUVÕTE Kodaniku subjektsuse tagamise üks kesksemaid viise on kodanikeühiskond. Kodanikeühiskond on ärielust ja riigist sõltumatu ühiskonnasfäär, milles inimesed teevad koostööd, et edendada oma
palju veebilehti. Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsioon (www.ngo.ee/ekak) Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon (edaspidi EKAK) on dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Kodanikeühenduste ja avaliku võimu koostöö eesmärkideks EKAKi raames on: 1. kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine; 2. vabatahtliku tegevuse kui kodanikuksolemise olulise tunnuse väärtustamine; 3. kodanike majanduslike, sotsiaalsete ja poliitiliste õiguste ja kohustuste parema tundmise ning järgimise edendamine; 4. kodanike vastutustunde arendamine oma pere, kaaskodanike, kodukoha, riigi ja maailma ees; 5
annaabi.ee 
