põgusa löögi või ülelibistamisega moodustuvaid konsonante juhtudel, kus ootuspärasem oleks muu, nt klusiilne või tremulantne moodustus (tüüpiline tap on am-inglise vokaalidevaheline t, tüüpiline flap am-ingl r rõhujärgses ühendis rd). 3) Imihäälikud ehk injektiivid (lad in+iecto `sisse imema'), vahel ka implosiivideks kutsutud, sünnivad kõrisulu abiga, kui samaaegse eespoolse sulu avab alarõhk suuõõnes (keel on liikunud alla või taha). 4) Ejektiivid ehk suruhäälikud, vastupidi, eeldavad samade tingimuste puhul hoogsat keeleliikumist ülespoole (õhutõkke eemaldab ülerõhk suuõõnes). Mõlemaid viimati nimetatud häälikurühmi kohtab Aafrika keeltes. Konsonantide moodustustabel detailsemal kujul (hääldusnäidetega kahjuks on osa neist üsna kunstlikud!) vt P. Ladefoged: http://www.phonetics.ucla.edu/course/chapter1/chapter1.html 3.1.3. Universaalsed moodustusalused kas ka kattuvad häälikud?
vallandub teine ning õhk imetakse hõrenduse tekkides suhu (velaarne) Glotaalne ehk kõriõhuvool: - Helilised implosiivid ehk injektiivid Moodustatakse samaaegselt glotaalne ja oraalne sulg. Suus moodustatakse sulg: huultel, hammastel või hambasompudel, kõval või pehmel suulael, kurgunibul. Glotaalne õhuvool. Implosiivid on helilised. Sulu vallandamise ajal kõri tõmmatakse järsult allapoole, õhk hõreneb ja õhk voolab sissepoole. - Suruhäälikud ehk ejektiivid Moodustatakse samaaegselt glotaalne ja oraalne sulg. Suus moodustatav sulg võib olla huultel, hammastel või hambasompudel, pehmel suulael, kurgunibul. Glotaalne õhuvool tekib suru vallandumisel. Suru vallandumisel kõri tõstetakse järsult üles, õhk pressitakse glotise ja oraalse sulu vahelises ruumis kokku. KOARTIKULATSIOON Assimilatsioon – sarnased häälikud muutuvad üksteisega sarnaseks. Assimilatsioon toimub,
annaabi.ee 
