26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles. • Personaal: – • Impersonaal: -tA ~ δA (-ttA ~ -t˘tA), algupäralt võib-olla kausatiivne • -ksen: -k- oleviku tunnus (sama mis sõnades näikse, kuulukse); -sen, vrd hän – pronoomenitüvi • Minevik: -tA + -i + hen → -tihen 10 27. Eesti keele eitusvormistiku kujunemine eesti keeles. Soomeugripärane pöörduv eitusverb taandus pikkamisi eesti murretes ja selle asemele tuli muutumatu eitussõna ei, ep. Sellega koos muutus ka eituslause ehitus. Kogu ümberkujundus toimus alamsaksa ja saksa keele mõjul. 28. Eesti keele käändeliste verbivormide kujunemine. Partitisiibid • Personaal, olevik: -pA ~ -βA → -v (partitsiibi tunnus, osa kvotatiivi tunnusest); -b/-vad (Sg/Pl3)
26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles. Personaal, olevik: -pA ~ -βA → -v (partitsiibi tunnus, osa kvotatiivi tunnusest); -b/-vad (Sg/Pl3) Personaal, minevik: -nUt (olnud täielikult käänduv; n verbaalnoomeni liide, -ut deminutiiviliide(?)) Impersonaal, olevik: -tAβA ~ -δApA ~ ttApA ~ ttAβA Impersonaal, minevik: -tU ~ -ttU (-u deminutiiviliide(?); tänapäeval d lisandunud analoogilisena nud-vormi eeskujul) 27. Eesti keele eitusvormistiku kujunemine. Soomeugripärane pöörduv eitusverb en, et, ei, epi, emme, ette, eivät taandus tasapisi eesti murretes ja asemele tuli muutumatu eitussõna ei, ep. Sellega muutus ka eituslause ehitus. Kogu ümberkujundus toimus alamsaksa ja saksa keele mõjul. Tänapäeval eitussõna, minevikus eitusverb Eitusverbi pööramine kadunud 16.–17. sajandi paiku Vanas kirjakeeles esineb rohkesti saksamõjulist mitte-eitust, samuti eituse
annaabi.ee 
