kehtida. Näide: Lause: ,,Kui arv lõpeb nulliga, siis ta jagub viiega" (kehtib). Pöördlause: ,,Kui arv jagub viiega, siis ta lõpeb nulliga" (ei kehti). Näide: Lause: ,,Kui kolmnurga küljed on võrdsed, siis on ta nurgad võrdsed"(kehtib). Pöördlause: ,,Kui kolmnurga nurgad on võrdsed, siis ta küljed on võrdsed" (kehtib). Kui pöördlause juhtub olema tõene, siis nimetatakse seda pöördteoreemiks. Asendades teoreemis ,,Kui A, siis B" eelduse ja väite nende eitustega (sümbolid ¬A ja ¬B), saame lause ,,Kui ¬A, siis ¬B". Nii moodustatud lauset nimetatakse antud teoreemi vastandlauseks. Jällegi, antud teoreemi kehtivusest ei järeldu tema vastandlause kehtivus. Näide: Lause: ,,Kui kujund on kolmnurk, siis ta on hulknurk" (kehtib). Vastandlause: ,,Kui kujund ei ole kolmnurk, siis ta ei ole hulknurk" (ei kehti). Näide: Lause: ,,Kui arv jagub üheksaga, siis ka tema ristsumma jagub üheksaga" (kehtib)
Väljundbitt (0 või 1) Yi = f(X1, X2...Xn; state) lülituse olek, State esitakse oleku bittide kombinatsiooniga. Oleku muutudes muutuvad oleku bitid. Reaalne lülitus on kombinatsioonloogika skeem + trigerite kogum. Iga triger on elementaarne mäluelement 1biti hoidmiseks. 6.6.1. Trigerid. Triger on 2 olekuga jadaloogika lihtelement. Olekut tähistatakse 0,1. Trigeri olek on väljaloetav tema väljundilt. Praktikas on igal pool vaja signaale koos eitustega. Seepärast tootjad toodavad trigereid, millel igaühel on 2 väljundit. Q; Q . Trigerit on vaja ühest olekust teise ümber lülida. Selleks peavad sisendid olema. Palju? Võib olla 1,2, 3 sisendit. 165 Asünkroonne RS-triger. Ajalooliselt oli esimene. R = reset panema olekusse 0, () S = set sättima, panema olekusse 1, ()
annaabi.ee 
