eraldi sõna selle jaoks) käskivas kõneviisis see muutub „ärgeks“, aga see pole partikkel, sest see muutub. Partikkel on ka tavaliselt enne verbi. • Eitusverb - evanki keeles on see „ö“ ainult eituse marker, aga aeg ja isik lisanduvad ka sellele, seega see päris verb jääb üksinda lõppu ilma mingite lisanditeta. • Eitusafiks - Eitavatel afiksitel on tendents olla prefiksid, kuigi sufikseid on rohkem. Eitusvahendid - ebasümmeetriline: ek kui mul on raamat, siis eituses läheb „mul ei ole raamatut“ e põhjustab muid muutusi lauses. - sümmeetriliste puhul ei muuda vastava jaatava lause struktuuri. Loogiline eitus on sümmeetriline, keeleline mitte
võrdlema mõistet, mitte gram. element või sõna, võib kasutada nt pilte; aspekti.jm keerulisemad kategooriad on keerulisem võrrelda. peab olema 2 tasandil keeleuurimine (sügavuti omaduste, tunnuste kompleks) mida on vaja, et võrrelda! keeli ei tohiks võrrelda inglise keelest lähtuvalt. Kordamine 1. klusiiv - 2. demonstratiivpronoomen - 3. polaarsus - jaatus ja eitus - väljendusvahendid (partikkel, verbi markeering; eraldi eitusafiks) 4. aeg e tempus, eristused, sündmushetk, kõnehetk, viitehetk, eesti keele ajakat. 5. kõneviis e moodus, modaalsus (dünaamiline, deontiline, episteemiline), - konditsionaal-subjunktiiv-konjuktiiv; modaalsuse väljendusvahendite tekkimine dünaamiline - võimed. oskused, teadmised deontiline - võimusuhted, hierarhia episteemiline - järelduslik, tõenäosuslik 6. tegumood e genus, aktiiv-passiiv, personaal-impersonaal, eesti keele passiiv=? 7
annaabi.ee 
