· ÜHTSE KIRJAKEELE VÕIDULEPÄÄS- 19.sajandi teisel poolel. · Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, koostas 1843 uue eesti keele grammatika, aluseks põhja- eesti keskmurre. KIRIK. · LUTERI USU KIRIK- 19.saj ühiskonna vaimuelu oluline kujundaja. · 1832-ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku priivilegeeritud seisundi. · KREEKA-KATOLIKU ÕIGEUSK- ametlikuks riigiusuks. · Vennasteliikumine- demokraatlik õhkkond, eiteinud vahet seisustel ega rahvustel , talurahva seas laialdane toutuspind( 150 vennaste plvemaja, 50000 ametlikku liiget) · Maltsveti liikumine-1850 Järvamaa idaosas ja Harjumaal. Rajaja Juhan Leinberg. BALTISAkSA KULTUURIELU. · Keskus Tartu, seotud otseseslt ülikooli taasavamisega. · Ülikooli kõrvale joonistuskool- õpetas Dresdeni kunstnik Karl August Senff. - Õppekava andis hea eelduse õppimiseks Eurooopa suurtes kunstiõppeasutustes.
kodanike kaitse: “ Kedagi ei või süüdistada, kinnipidada ega arreteerida muidu kui seaduses ette nähtud juhul ja seadusega ettenähtud vormi järgides.” Inimõigustetähtsa põhimõttena deklareeriti, et “mõtete ja arvamuste vaba väljendamine on üks kõige kallihinnalisemaid õigusi”.Deklaratsiooni lõpus on rõhutatud, et omand on püha ja puutumatu.Deklaratsioon oli oma aja kohta suure tähtsusega dokument, mis avaldas mõju paljudele rahvastele. Seejuures eiteinud selle autorid veel selget vahet inim– ja kodanikuõiguste vahel.Pärast kolme seisuse liitumist Asutavaks Koguks, toimus poliitiline jagunemine (alalhoidlikud saadikud istusidsaalis paremal, uuenduste pooldajad vasemal). Siit ka tänapäevane poliitiliste suundade väljendus: parempoolsed ja vasakpoolsed (pahempoolsed). •Kaotati vana kohtusüsteem, uue süsteemi alglüliks oli rahukohus. •Asutav Kogu võttis vastu seaduse kirikumaade võõrandamise kohta.
annaabi.ee 
