eelduses räägitakse millegi tegemisest ja väiksemas kinos käimisest). Kui süllogism on võetud mingist tekstist, siis tuleb lauseid tõlgendada nii, et tekiks esimene eeldus kui konditsionaal ning teiseks eelduseks oleks lihtväide, mis sisaldub ka konditsionaalis kas siis jaataval või eitaval kujul. Vajaduse korral teostage arutlus üldiselt osalisele või üksikule. • Tehke kindlaks, kas väiksemas eelduses sõnastatud väide esineb suurema eelduse konditsionaalis jaatava või eitavana. NB! Eitava lause jaatus on seesama eitav lause ning eitava lause eitus on jaatav lause. • Määrake süllogismi moodus ja kehtivus. Tehke selgeks, millega neljast võimalikust variandist on tegemist. Kahel juhul süllogism kehtib: siis, kui esineb aluse jaatus (modus ponens) või tagajärje eitus (modus tollens). Kahel juhul süllogism ei tööta: siis kui esineb tagajärje jaatus või aluse eitus. • Korrektse süllogismi puhul sõnastage lõppjäreldus
Kui süllogism on võetud mingist tekstist, siis tuleb lauseid tõlgendada nii, et tekiks esimene eeldus kui konditsionaal ning teiseks eelduseks oleks lihtväide, mis sisaldub ka konditsionaalis kas siis jaataval või eitaval kujul. Vajaduse korral teostage arutlus üldiselt osalisele või üksikule. · Tehke kindlaks, kas väiksemas eelduses sõnastatud väide esineb suurema eelduse konditsionaalis jaatava või eitavana. NB! Eitava lause jaatus on seesama eitav lause ning eitava lause eitus on jaatav lause. · Määrake süllogismi moodus ja kehtivus. Tehke selgeks, millega neljast võimalikust variandist on tegemist. Kahel juhul süllogism kehtib: siis, kui esineb aluse jaatus (modus ponens) või tagajärje eitus (modus tollens). Kahel juhul süllogism ei tööta: siis kui esineb tagajärje jaatus või aluse eitus. · Korrektse süllogismi puhul sõnastage lõppjäreldus
annaabi.ee 
