5, Demokraatlik kriitika: Demokraatliku valitsemisviisi võimalikud ohud ja nõrkused: enamuse valitsemine ja poliitiline võrdsus. Miks peaks enamus valitsema vähemuse üle, kui rahva enamus võib heaks kiita ka suurima ülekohtu ning ühiskondlik eliit läbi aegade moodustanud vähemuse. Võrdsus ja õiglus: Kõik inimesed pole võrdsed. Eelistatakse ühtesid teisele. Õiglus ei nõu, et me kõik oleksime ühesugused, sest nii eitaksime igeühe õigust olla teisest erinev. Defektne demokraata ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud · Ebaõiglane valimissüsteem · Juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne · Ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või kontrolli riigivõimu üle
Tõeline õigluse printsiip on igaühele oma. Seda näitab kasvõi see, et me eelistame pidevalt ühtesid inimesi teistele: abikaasana, sõbrana, arstina, õpetajana ja mitte viimases järjekorras rahvaesindajana parlamendis. Õiglus tähendab ka seda, et mitte kõik ei pea saama üht ja sama, sest kõik ei vaja või ei vääri üht ja sama. Õiglus ei nõua, et me kõik oleksime ühesugused. See oleks tegelikult hoopis ebaõiglane, sest nii eitaksime igaühe õigust olla teatud piirides teistest erinev. Unustada ei tasu sedagi, et demokraatia idees eneses sisaldub juba algusest peale mingis mõttes totalitaarne element, sest demokraatia ideaal on täielikult politiseeritud rahvas, st iga kodanik olgu poliitiliselt seotud. Hoolimata sellest, et hääleõigus on Eestis olemas suurel enamusel täiskasvanud elanikkonnast, ei käi ometi kõik inimesed valimas. Kohalike volikogude valimistel osaleb alla poole valijaskonnast
annaabi.ee 
