peatamiseks), bentoniiti, zelatiini ja munavalget (venide selitamiseks), viinhapet (teatud piirkondades valge veini happesuse tõstmiseks), viinamarjadestillaati (kangestatud dessertveinide puhul). 11. Valmis veinil peab olema kindel minimaalne alkoholisisaldus. 12. Iga vein peab olema valmistatud vaid sama aastanumbri sees korjatud marjadest. Erisused kehtivad vahuveinide puhul, kus on lubatud segada veini sisse kuni 25% vanemate aastakäikude veini, samuti hiliskorjeveinide ja eisweini puhul, kus jaanuaris korjatud marjadest tehtud vein saab eelmise aastakäigu. Palju erisusi on ka kangestatud veinide puhul, kus arendamismeetodist johtuvalt pole võimalik konkreetset aastakäiku kindlaks määrata. Maakonnaveinid (territooriumid kattuvad kindla geograafilise maakonnaga, 6 suuremat on departemangu piiridega). 1. Terroir ei ole oluline.f 2. Lubatud kõik marjasordid. 3. Kindlat värvi veini valmistatakse kindlat värvi viinamarjadest. 4
Riesling-Silvaner Uus-Meremaal ja Sveitsis, Rizlingszilvani Ungaris, kuid viimne uuring ütleb, et dr Müller ristas hoopis Rieslingi ja Chasselas'. Sort on varase küpsemise ja suure saagikusega ning suudab erinevalt nooblist Rieslingist kasvada pea kõikjal. Üldiselt annab sort aromaatseid, kuid lamedaid madala happesusega valgeid veine, mida tavaliselt kasutatakse segamiseks ja mahuveinide valmistamiseks. Mõnel paremal aastal valmistatakse marjast ka eisweini, aga et happeid on viinamarjas vähe, on ka veinid näotud ja selgrootud. See on mari, millele toetub Saksamaa hiiglaslik Liebfraumilchi tööstus. Seaduse järgi peab 70% Liebfraumilchist sisaldama Rieslingit, Silvanerit, Kernerit või Müller-Thurgaud. Reaalsuses domineerib Müller-Thurgau. Vein on madala alkoholisisaldusega, happevaene, lihtne ja poolmagusalt puuviljane. Parim oleks seda juua
annaabi.ee 
