analüüsida ja nähtuste olemusest hästi aru saada. Võrdlusdiagramm diagramm, mille abil saab võrrelda kahe või enama nähtuse mahtu. (tulp-,joon-, või lintdiagramm) Struktuurdiagramm diagramm, mille abil saab millegi koostist iseloomustada. (sektordiagramm, kastidiagramm, tulpdiagramm) Jaotushulknurk, jaotuspolügoon sirglõik diagramm, mis vastab jaotustabelile. Tulpdiagramm, histogramm kui sagedus- või jaotustabelis on tunnuse väärtused eistatud vahemikena, kujutatakse neid andmeid geomeetriliselt tulpdiagrammina. Andmete karakteristikud andmete kogumise järgnenud andmete töötlemise teel leitud arvulised suurused, mis iseloomustavad tunnuse väärtuste jaotust kui tervikut mingist seisukohast. Paiknemise karakteristikud annavad informatsiooni tunnuse väärtuste paiknemise kohta arvteljel ja iseloomustavad tunnust keskmise väärtuse seisukohalt.
riimumisest aru). .. MATEMAATILISED OSKUSED I Matemaatiliste võimete oluline komponent on selle arvutussüsteemi mõistmine, mida kasutatakse ühiskonnas, kuslaps üles kasvab. Arvutde esitamine: arvude esitamise süsteeme võib jagada formaalseteks (mida kasutavad kirjalikke numbrimärke) ning mitteformaalseteks – Kasutatakse arvude esitamiseks objekte või kehaosi. Kõige levinum on araabia arvude sõsteem, mida on eksplitsitselt eistatud. Loendama õppimine: uurimused näitavad, et juba imikud teavad midagiarvudest (nt. Suudavad eristada kahte ja kolme vahel ja kolme neljast). See võime (määratleda väkeste hulkade – kuni 4 objekti) kannab nime visuaalne haaramine (subitsing). ... MATEMAATILISED OSKUSED II Loendama õppimine parandab tunduvalt laste võimet võrrelda objektide hulkasid. Õpivad lapsed arvutussüsteemi erinevaid aspekte lahus.... MATEMAATILISED OSKUSED III