komöödia ,,Uusaastapidu". Uuenduseks oli siin pidu teises vaatuses, kus kõik tegelased kohtuvad. Hiljem tegi kirjastaja Gustav Lewi ettepaneku jant ümber töötada opereti libretoks ja pakkuda seda Johann Straussile. Heliloojale meeldis libreto ja ta komponeeris sellele kuue nädalaga muusika. ,,Nahkhiire" esiettekanne toimus Viinis 5. aprillil 1874. aastal. Opereti tegevus toimub 19. sajandi teisel poolel Viini lähedal väikelinnas. Esimese vaatuse tegevus toimub Eisensteini (Urmas Põldma) villas. Siin tutvume tema naise Rosalinde (Karmen Puis), Adele, nende toatüdruku (Angeelika Mikk), teatridirektori Falke (Jaan Willem Sibul) ja tenor Alfrediga (Mati Kõrts), kes oli perenaise austaja. Teise vaatuse tegevuskohaks on varieteeteater Nahkhiir, kus kõik peategelased kohtuvad ja kus Vanemuise lavastuses pakutakse värvikaid tantse. Kolmandas vaatuses on laval vangla, kuhu on sattunud Alfred, kes esineb Eisensteini nime all.
Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... Maris Musting
Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust.
peab mõneks päevaks minema vangi ning just sel ajal ilmub kohale Rosalinde endine kavaler Alfred. Eisensteinil on probleem: ta peab minema vangi, ent tema sõber dr. Falke kutsub meest rikka prints Orlofsky peole, kus on oodata kaunite baleriinidega erootilisi seiklusi. Oma tahtmise saamiseks hakkavad kõik eelpool mainitud tegelased valetama. Keegi ei aima, et kõige suurem pettur on Falke ehk ,,Doktor Nahkhiir", kes kavatseb klaarida Eisensteiniga vanu arveid. Falke keelitab Eisensteini minema vangi alles peojärgsel hommikul, kuid soovitab tal naisega juba täna hüvasti jätta ja siis salaja peole hiilida. Adele üllatuseks võimaldab Rosalinde tal õhtu vabaks võtta. Alfred tahab ise majaperemehena esineda ja panebki selga tolle hommikumantli. Sellises riietuses peab vangladirektor Frank Alfredit Eisensteiniks ja vahistab ta. II vaatus: Falke ja Orlofsky heidavad peol nalja Eisensteini ja Franki üle, viimased ilmuvad peaole inkognito, esinedes aadlikena
Falke (Jaan Willem Sibul), kes pakub tulevasele vangile meeldiva võimaluse viimast ööd vabaduses veeta. Selleks on prints Orlovski (Aare Saal) korraldatav maskiball, millest Gabriel Eisenstein hea meelega osa võtab. Loo teeb intrigeerivaks, lõbusaks ja närvekõditavaks asjaolu, et Rosalinde Eisensteinil (Alla Popova) on armuke, kes kõike valmis tegema on, et vaid proualt üks suudlus saada. Nii etendabki armuke härra Eisensteini ära viima tulnud vanglaülemale (Taisto Noor) süüdistatavat ennast ja laseb end kongi viia. Proua Eisenstein saab aga oma abikaasa plaanist teada ja kuna härra Eisenstein oma abikaasale truu pole olnud, otsustab naine mehele korraliku õppetunni anda ja maskeeritult ballile minna. Mina arvan, et see etendus oli algusest lõpuni nauditav, minnes isegi järjest lõbusamaks. Kostüümid olid ilusad, pilkupüüdvad ja ajastukohased. Lavakujundus oli samuti konteksti sobiv
kõik veavad kõiki ninapidi ning ollakse vähemalt üheks õhtuks keegi teine. Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe. Peol viibib ka oma haige tädi põetamiseks vaba õhtu küsinud toatüdruk, kel avaneb võimalus esitleda end suurepärase näitlejannana. Eisenstein naudib õhtut ega aimagi, et kõik on osa Nahkhiire kättemaksust... Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen
Kontserdiretsensioon Käisin 26. aprilli õhtul kell 19.00 Rahvusooper Estonia teatrisaalis Johann Straussi Operetti ,,Nahkhiir" (,,Die Fledermaus") vaatamas. Osades olid Mati Kõrts, Aile Asszonyi, Väino Puura ja teised ning kaasa tegid ka Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dirigent Erki Pehk ja lisaks lauljatele oli kaasatud etendusse balletisolistid Svetlana Pavlova, Reet Albre, William Moore jt. Tenor Mati Kõrts, kes kehastas gabriel von Eisensteini, on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi ning täiendanud end väljaspool Eestit (Riias, Firenzes, Roomas jne). Ta on olnud Rahvusooper Estonia solist (1986-98), Vanemuise solist (1996-98) ning alates 1998.aastast on vabakutseline laulja. Tema repertuaari kuulub üle 30 ooperi-ja operetirolli. Olnud ka vokaalsümfoonilise suurvormide ettekannetel solist ning ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997) ning Georg otsa nim. Preemia (2005).
annaabi.ee 
